Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kullatagavarasid" - 2 õppematerjali

Ajalugu- suurriigid 19-sajandi II poolel
3
docx

Ajalugu- suurriigid 19. sajandi II poolel

sajandil. Mis oli majandusliku edu aluseks? Inglismaa oli 19. sajandil juhtiv tööstus-, rahandus- ja kaubanduskeskus maailmas. 1850. aastaks andis Inglismaa ligi 40% kogu maailma tööstustoodangust. Kaubad vedas üle maailma laiali võimas kaubalaevastik. Inglismaal kaotati kaitsetollid ja teiste riikidega püüti sõlmida vabakaubanduslepinguid. Inglise raha- naelsterling- oli maailma usaldusväärseim valuuta. Saareriigi pankadesse olid paljud riigid hoiustanud oma raha- ja kullatagavarasid. Inglise majandusliku edu aluseks oli teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele. Inglismaa käsutuses oli asumaade odav tööjõud ja tooraine. 3. Miks tekkis 19. sajandil tööerakond? 19. sajandil tekkis Inglismaal tööerakond, sest riigis tekkis tööpuudus, eriti väljaõppimata tööliste seas. Enamik väljaõppimata töölisi ei olnud organiseeritud ametiühingutesse, ka

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

 Ettevõtete rajamiseks kasutati laenu- Eesti Pank. Laene jagati liiga agaralt.  1922 sulges Venemaa oma turu Eesti kaupadele ja tühistas varasemad tellimused. See pani põntsu eesti tehastele mis ei leidnud turgu ei välismaale ega ka eestis.  1923 II poolel muutus eesti majandus kriitliseks, sest panga krediidi tagastamine muutus raskeks. Marga kurss hakkas langema. Hakati kullatagavarasid realiseerima. Mõisteti, et vajatakse uut majanduspoliitikat. Maareform  1919, 10okt vastavalt Asutavale Kogule riigistati mõisnikele kuuluvad maavalduses. Põllu ja heinamaadest said asundustalud tänu millele tekkis ulatuslik väikeomanike kiht.  Peale maa võõrandati ka mõisnikelt põllumajandusliku inventari ja loomi.  Maal kerkisid uued elumajad, laudad, kõrvalhooned ja rajati terveid uusi külasid. Uus majanduspoliitika

Ajalugu → Ajalugu
100 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun