Leonardo ei käinud koolis, kuna oli vallaslaps, ei osanud ta ladina keelt, kuid siiski õppis Leonardo itaalia keeles lugema ja kirjutama, tõenäoliselt õpetas teda tema pere. Ta oli vasakukäeline. Leonardole õpetati aritmeetikat ja muusikat ning ta oskas mängida lüürat(Phillips 2006: 12-13). Andrea del Verrocchio töökoda oli 15. Sajandi lõpus üks olulisemaid kunstiõpetust pakkuvaid kohti kogu Firenzes. Verrocchio alustas kullassepana ning hakkas seejärel kuulsust koguma skulptori ja maalikuntsnikuna. Ta pidi olema äärmiselt mitmekülgne ja professionaalne mees, kes andis oma õpilastele väga head tehnilised oskused. Hiljemalt 1469. Aastal elas Leonardo Verrocchio majas ja töötas tema teenistuses. Õpipoisiaastate alguses õppis ta segama värve. Katma maalipindu kipsiga, votmima vaha ja savi jne, omandades nii käsitööoskuseid(Buchholz 2006: 10).
1916 tuli ta Venemaa meistriks 5000 m jooksus. Esimeses maailmasõjas sai haavata. 1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis võitis ta hõbemedali maratonijooksus ajaga 2:32:48,6 kaotades võitjale Hannes Kolehmainenile vaid 13 sekundiga. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis saavutas ta maratonis 10. koha. Ta püstitas pikamaajooksudes üle 20 Eesti rekordi. 1928 osales ta kestvusjooksul Los Angelesest New Yorki (Bunion Derby). 1944 põgenes Rootsi, kus töötas kullassepana. Heino Sild (10. aprill 1944 9. mai 2009) oli eesti kergejõustiklane, kuulitõukaja. Heino Silla nimel on Eesti kuulitõukerekord 20.53, mille ta püstitas 1979. aastal Budapestis. Samuti on tema nimel Eesti siserekord 19.87, mille ta püstitas 1979. aastal Vorosilovgradis. Tema poeg on odaviskaja DonaldAik Sild. Annika Lall (sündinud 19. juulil 1962) on eesti kergejõustiklane. Lõpetas 1981. aastal Tallinna Spordiinternaatkooli ja 1989 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.
Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. Manerismi suurmeistriks võib pidada veneetslast Jacopo Tintorettot (1518-1594). Mõningatel juhtudel harrastati tõelist trikitamist - näiteks võiks tuua Giuseppe Arcimboldo (1530-1593) aastaaegade pildid. Skulptori ja kullassepana, aga ka seiklejana sai tuntuks Benvenuto Cellini (1500-1571). Manerismi aega võib pidada ka kunstiajaloo sünni ajaks. Saksamaale ei toonud renessanss sellist vabanemistunnet kui Itaaliasse. Veel kaua püsis varasemast keskajast pärinev mõtteviis. Sakslaste tõsine, mõnikord isegi sünge kunst otsekui ähvardas usklikke põrguga, samal ajal kui neid Itaalias taevariigi kauniduste ettemaalimisega meelitati. Inimesed sakslaste
annaabi.ee 
