Oma arrogantse käitumise ning kõrgliku olekuga ei saanud ta endale just palju sõpru, ent tähtsate ametimeestega sai ta hästi läbi. Kuigi oma alamatesse suhtus ta üleolevalt. Näiteks ütles ta kord oma teenrile Jochenile: „Jochen, sa hoorapoeg, homme lasen ma su nülgida!“. Henning von Glinenstain oli mees, kes kasutas ära oma legendaarsust ja poisitsiooni ning veetis mõnusalt reisides aega. Kuigi ta ei olnud lahke, näiteks kauples ta kullasepalt ketti poole hinnaga ning ta ei meeldinud paljudele, siis oma lõpu leidis ta siiski vana sõjaoponendi käe läbi. 5. Teose miljöö Raamatu tegevus toimus keskaegses Tallinnas. See oli aeg, mil Tallinn, koos selle gildide ja kloostritega õitses. Samuti oli Tallinn väga tihedalt seotud Lääne-Euroopaga ja selle rikkus aina kasvas. Tallinn ei näinud tollal välja nagu täna. Seda alles ehitati. Valmis olid Raekoda, linnamüür, kuid tornid ja kirikud veel mitte
kaubateed Itaaliast mööda minema, siiski kultuurielus ei ole märgata esialgu mingit langust, vastupidi, võib-olla ehk suurematki eufooriat, sest eelmiste sajandite poolt liikuma pandud jõud jõudsid kulminatsiooni ning arenesid iseseisvalt edasi. Seepärast on ka tänapäeval Bargello muuseumis asuv 1460ndatel valminud Donatello ja Michelangelo vahel itaalia renessansi parima skulptori Andrea del Verrocchio (1436-1488) õige nimega Andrea di Cioni (sai oma nime verrocchio ,,tõene silm" kullasepalt, kelle juures ta õpipoisiks oli) Taavet vastandina Donatello omale - rõõmus ja elav - naeratav poiss. Ka kehahoiak on tal loomulikum. Erilisem on Michelangelo Buonarotti Taavet (u 1504), kelles peitub hoopiski tahtejõuline vägilane, kes on valmis heitluseks. Keha poos ja üldistatud vorm teenivad hingelise ja vaimse tähenduse avamist. Samasuguse tähendusega on ka üldmulje, mis on vapustavalt jõuline ja dramaatiline
annaabi.ee 
