Üsna suur on kullasisaldus kullamaardla piirkonnas kasvavates taimedes. Näiteks lõikheina, osja, kuuse ja teraviljakultuuride tuha kullasisaldus on kuni 600g/t. Väga tühises koguses leidub kulda igal pool. Seda on avastatud nii Päikese spektris kui ka Maale langenud meteoriitides. Õige vähe on kulda õhus, rohkem Itaalias, kus Sitsiilias asuv Etna tulemägi paiskab iga päev iga päev koos vulkaanigaasidega atmosfääri 2,4 g kulda ja 9 g hõbedat. Kõige kullarikkam on surnumeri; seal on kulda üle 50 mg/t. On välja arvutatud, et Surnumeres on kokku umbes 300 000 tonni kulda, seega mitu korda rohkem kui inimajaloo jooksul üldse kulda toodetud. Maakoore keskmine kullasisaldus on 4,3 mg/t. Maakoores ja vesikonnas on kokku üle 50 miljoni tonni kulda, sellest tänapäeval ekspluateeritavates maardlates vaid 50 000 t, s.t 99,9 % kullast on looduses hajutatult. Kuld kui investeering
a loodusnähtus on märgitud, et see oli kummaline õnnetu aasta, kus mustad pilved varjutasid peaaegu terveks aastaks päikese = näljahäda? Sellele järgneb katkuaeg (immuunsüsteem nõrk, aga ka palju surmasid seoses näljaga). Jääkihtide uurimisel on selgunud, et on leidunud mingisugust erilist tolmu/suitsu erakordselt palju peetakse tõenäoliseks mõnd suuremat vulkaanipurset (asus ilmselt Euroopast kaugemal). · Kõige kullarikkam periood Euroopas (Rooma kulla rüüstamine ja ümberjagamine?) Staffordshire aare Inglismaalt (7.-8. saj; pildil väike osa) 5 kg kulda, 1,3 kg hõbedat. Umbes 1500 eset ja katket avastatud detektoristi poolt juuli 2009. Suur osa esemeid on uhkete relvade detailid (luksusmõõkade osad), samas ehted (paljud emailitud). Tegu on peitleiuga kas on toimunud lahing, mille võitnud eemaldasid kaotanute relvadelt ehisosad? Ohverdamine