võimeline replitseeruma inimese enda rakkudes, teise abil saab vaksineeritav organism ise toota ja modifitseerida antigeeni ning indutseerida selle vastu immuunvastuse DNA vaktsiinidega tekkiv immuunvastus on tugev ja põhiliselt T-lümfotsüütide vahendatud. Plasmiidi viimisel rakku kasutakse põhiliselt lahustunud plasmiidi süstimist lihasesse või geenipüssi, kus kullaosakestele seotud DNA tulistatakse naharakkudesse. Kui plasmiid on jõudnud raku tuuma, toimub plasmiidil paikneva antigeeni transkriptsioon, tekkinud mRNA transporditakse tsütoplasmasse ja transleeritakse. Seejärel toimub sünteesitud valgu protsessimine proteasoomis, ning peptiidi sidumine MHC I molekuliga. See kompleks viiakse tsütoplasma membraani, kus toimub peptiidi esitlemine CD8+ T-lümfotsüütidele. Oluline, et ei tekiks
plasmiidi tootmiseks bakterites suurtes kogustes ning et plasmiid poleks võimeline replitseeruma inimese enda rakkudes, teise abil saab vaksineeritav organism ise toota ja modifitseerida antigeeni ning indutseerida selle vastu immuunvastuse DNA vaksiinidega tekkiv immuunvastus on tugev ja põhiliselt T-lümfotsüütide vahendatud ( kuigi on võimalik kaasata ka B- lümfotsüüte). Plasmiidi viimisel rakku kasutakse põhiliselt lahustunud plasmiidi süstimist lihasesse või geenipüssi, kus kullaosakestele seotud DNA tulistatakse naharakkudesse. Kui plasmiid on jõudnud raku tuuma, toimub plasmiidil paikneva antigeeni(de) transkriptsioon, tekkinud mRNA transporditakse tsütoplasmasse ja transleeritakse. Seejärel toimub sünteesitud valgu protsessimine proteasoomis, ning peptiidi sidumine MHC I molekuliga. See kompleks viiakse tsütoplasma membraani, kus toimub peptiidi esitlemine CD8+ T-lümfotsüütidele. Oluline, et ei tekiks soovimatut immuunvastust ja et see oleks
annaabi.ee 
