Euroopast idamaadesse. Traditsioonilised idamaadesse viivad kaubateed olid langenud türklaste valdusesse, kes ei lasknud kaupmeestel enam vabalt liigelda. Euroopa kaupmehed soovisid Hiina ja Indiaga kaubelda ilma vahendajatele (araablased / türklased / Itaalia kaubalinnad) vaheltkasu maksmata. Euroopas oli alanud varakapitalismi ajajärk ning raha oli tarvis uute ettevõtete loomiseks (näiteks kujutelmad erilisest kullamaast - Eldoradost). 1492 lõppes Pürenee poolsaarelt araablaste väljaajamine (hisp k reconquista – tagasivallutus). Võitlemisest vabanenud Hispaania ja Portugali aadlikud otsisid enesele tegevust. Nad moodustasid põhikaadri 15.-16.saj maadeavastustel ja avastatud maade vallutamisel ning neid nimetati konkistadoorideks (hisp k conquistador – vallutaja). Julgust minna Indiat otsima lääne poolt ümber maakera andsid ka puudulikud teadmised
Peagi jõudsid hispaanlasteni kuuldused, et lõuna pool asub rikas kullamaa, mida indiaanlased nimetavad Biruks. Seal paikneva inkade riigi vallutamise võttis ette Francisco Pizarro. Ta kutsus inkade valitseja külla, kuid võttis ta siis sõnamurdlikult vangi. Seejärel nõuti ta eest tohutu hulga kulda, mis ka kokku koguti, kuid hispaanlased hoopis tapsid valitseja. Nii oli varsti ka Peruu hispaanlaste võimu all.Veel levisid kuuldused Lõuna-Ameerikas asuvast hiiglslikust kullamaast Eldoradost, mille otsimise peale raiskasid eurooplased tulutult aastakümneid. Nii oli XVI sajandiks vallutatud hispaanlaste poolt Kesk- ja Lõuna-Ameerika. Ainult Brasiilia kuulus portugaallastele. Ameerikas tekkisid järjest uued eurooplaste asundused ehk kolooniad. Ameerika põlisasukate indiaanlaste elu läks aga järjest raskemaks, sest konkistadoorid suhtusid põlisrahvasse ja nende kultuuri vaenulikult. Paljud külad hävitati ja inimesi aeti koertega taga
annaabi.ee 
