(Leetsar 1999:28) 10 Aastatel 1922-1929 ületasid riigi tulud kogu aeg kulusid. Nende aastatega jäi riigil 19,4 miljardit krooni üle ehk siis Eesti riigil olid kogutud korralikud reservid. (Tomson 1999:53) 1919. aastal loodud Eesti Pank töötas algselt hoiu-, laenu-, emissioonipangana (raha ja väärtpaberite ringlusse laskmise pangana), ilma kullaklauslita (valuuta väärtus ei olnud tagatud kullas), mis tähendas, et vajadusel oli võimalik raha juurde trükkida. 1924. aastaks oli Eesti Pank välja laenanud üle oma tegelike võimaluste (üle 6 miljardi marga) ja krediitide tagasisaamine osutus raskeks. Et aga vältida pankrotilainet oli Eesti Pank sunnitud andma veel laene selleks raha juurde trükkides, see omakorda aga viis Eesti marga kursi alla. 1928. aastal viidi läbi rahareform. Uue rahaühikuna hakkas kehtima kroon (1 kroon= 100 marka)
21 nende vastuvõtmine sageli hilines. Kuni 1930.aastani anti riigiasutustele krediiti nende nõudevalduste põhjal, pärast seda aga hakati kulusid piirama sellega, et neil tuli saada majandusministeeriumilt nõusolek ning krediiti hakati andma põhimõttel, et välja makstav krediit ehk kulud oleks tasakaalus laekuvate tuludega. Eesti Pank oli nii laenu- kui ka emissioonipank ilma kullaklauslita, mis töhendab, et laenu andmise vajadusel võis pank lihtsalt raha juurde trükkida. Eesti Pank laenas üle oma tegelike võimaluste ja laenu tagasi saamine osutus raskeks. Vältimaks ulatuslikke pankrotte, pidi pank laene veelgi juurde andma ning selle jaoks raha juurde trükkima. Pank alustas ka kullatagavarude realiseerimist. 1920ndate alguseks oli Venemaalt iseseisvumisega saadud 15 miljonist kuldrublast säilinud vaid 2,5, vajalikud reformid
annaabi.ee 
