aasta paiku, suure ringmüüri sees asuvad ehitised 14. sajandil ning välismüürid ja orukompleks veel pisut hiljem. Selle koha, kes Suur-Zimbabwe ehitas, täiesti ühest vastust pole leitud. Tunnustatuim seisukoht on, et need olid sonad, tänapäeva bantude esivanemad. Zimbabwe nimigi arvatakse olevat lühend sonakeelsest väljendist dzimba dza mabwe (kivist majad). Küsimusele, mis otstarbeks Suur-Zimbabwe ehitati, pole lihtne vastata. Omal ajal arvati, et linn oli rajatud rikkaliku kullakaevanduse lähedusse. Kuid enamik Suur-Zimbabwe väljakaevamisel leitud kuldesemeid asusid ülemistes kihtides, mis viitab sellele, et kohalik kuld sai oluliseks alles hulk aega pärast linna ehitamist. Sellegipoolest võib kuld olla mõistatuse võtmeks. Üle 200 aasta oli Suur-Zimbabwe tähtis sõlmpunkt kaubateel, mis kulges linnast kaugemal lõunas asuvaist kullakaevandustest Mosambiigi ranniku sadamatesse, kus Aafrika kulla ja elevandiluu vastu saadi Araabiast ja Kaug-Idast pärit kaupu
Isegi kui eraturud areneksid, ei oleks tulemus efektiivne. On jõutud järelduseni, et efektiivsus savutatakse tänu valitsuse sekkumisele. Vaatleme järgmiste omadustega hüviseid: 1) Kui üks isik tarbib ühiku hüvist, ei ole teistel seda võimalik enam kasutada. Näiteks jäätis kui keegi sööb portsu ära, ei saa teised seda enam süüa. See on jagatav (divisible) hüvis. 2) Hüvise omanik võib takistada teistel isikutel seda hüvist tarbida. Kullakaevanduse omanik teeb tavaliselt niimoodi ta ei lase teisi inimesi vabalt kullakaevandusse. Sellist hüvist nimetatakse välistatavaks (excludable) hüviseks. Eraomandis olev hüvis on jagatav ja välistatav. Ometi ei ole mitte kõik hüvised samaaegselt jagatavad ja välistatavad. Eriti keskkonnaressursid on sellised, kus üks kahest omadusest ei pruugi kehtida. Looduslikud alad ei ole jagatavad - kui üks
annaabi.ee 
