maade avastamisele Euroopas. Tänu laevaehituse arendamisele ning XII sajandist pärinevatele allikatele kompassi olemasolust, oli juba kõrgkeskajal võimalik teha pikemaid laevarekti, mis võisid kesta nädalaid. Avanesid soodsad võimalused maade avastamiseks ning XV sajandil jõutigi esmakordselt Ameerika mandrile, mida varsti pärast avastamist uusasukad ka hõivama asusid. Motiivid olid loomulikult väga erinevad: kes soovis maad, kes soovis paremat elu, kuid eelkõige ikkagi kullajaht. Ameerikani jõudmist tuleb käsitleda kui keskaja ühte suurimat saavutust, mis oli hiljem aluseks nii mitmegi uue riigi tekkele ja uusaja kolonialismi kujunemisele. Samas laevanduse areng lõi soodsad tingimused ka merekaubanduse elavnemisele, mis tagas kaubandusliitude tekke, ühendades mereäärseid piirkondi ning soosides ulatuslikku kaubavahetust. Analüüsides välja toodud argumente, on väga raske jõuda kindlale otsusele, kas keskaeg oli pime ja mahajäänud aeg või mitte
vähem kui tund aega hiljem 4x200 m vabaujumises. Seni juba 11 olümpiakulda saanud Phelps oli oma ülesannete kõrgusel ja sai mõlemas finaalis võidud uute maailmarekorditega. Teateujumises oli lõpuaeg 6.58,56, mis ületas eelmise tippmargi koguni 4,68 sekundiga. Imeujuja Michael Phelpsi kullasadu jätkus ka 200 m kompleksujumises, kus järjekordse maailmarekordiga 1.54,23 sai ta juba kuuenda kuldmedali. Sellega tema kullajaht muidugi ei lõppenud. Seitsmenda kuldmedali võitmine tuli talle kõige napimalt 100 m liblikujumises, kus finisis oli ta ainult 0,1 sekundit parem 2. kohast. Uue olümpiarekordiga 50,58 võitnud Phelps jõudis sellega 1972. aasta olümpiamängude kangelase Mark Spitzi kõrvale, olles võitnud ühelt olümpialt seitse kuldmedalit. Kokku oli Phelps'il enne viimast finaali, kus ta osales, juba võidetud kolmteist kuldset medalit kahelt olümpialt.