antud, on vedav lüli, lüli, mille liikumine on vedavate lülide liikumissedaustega määratud on veetav lüli. Joonisel: II joonis kinemaatiline ahel, vänt 1 on vedav lüli, vahelüli on keps 2 ja veetav lüli kolb. 3. Joonestada väntmehhanism ja määrata selle vabadusaste. W = 3n 2p5 p4; W = 3*3 2*4 = 1 4. Joonestada sarniirnelilülik ja määrata selle vabadusaste. w=3n-2p5=3*3-2*4=1 5. Joonestada kulissmehhanism ja määrata selle vabadusaste. w=3n-2p5=3*3-2*4=1 6. Joonestada varbmehhanism, mille vabadusaste W=2 ja mis koosneb ühest düaadist. w=3n-2p5=3*4-2*5=2 7. Joonestada varbmehhanism, mille vabadusaste W=3 ja mis koosneb ühest düaadist ja ühest triaadist. w=3n-2p5=3*9-2*12=3 8. Näidata joonisel antud hetkel vBC, vCB, anBC, anCB ja aC suunad. Vända nurkkiiruse suund valida vabalt. Vända nurkkiirus on konstantne.
"masinamehaanika". Mehhanism on kehade (lülide) tehissüsteem, mille ülesandeks on etteantud liikumisega keha (sisendlüli), liikumise teisendamine süsteemi teatava teise keha (väljundlüli) soovitud liikumiseks. Etteantud liikumisega kehi (sisenlülisid) võib olla rohkem kui üks. Neid nimetatakse ka vedavaiks lülideks. Väljundlüli nim ka veetavaks lüliks. Konstruktsioonitunnuste alusel liigitatakse mehhanismid järgmiselt: 1. varbmehhanismid (väntmehhanism, väntnookurmehhanism, kulissmehhanism jne), 2. hammasmehhanismid (hammas- ja tiguülekanded, diferentsiaal- ja planetaarmehhanismid, põrkmehhanismid, malta mehhanismid jt), 3. hõõrdmehhanismid, 4. kiilmehhanismid, 5. kruvimehhanismid, 6. nukkmehhanismid, 7. painduvate lülidega mehhanismid (rihm-, kett- ja trossülekanded). Teooria seisukohalt liigitatakse mehhanismid struktuuritunnuste järgi (vt 1. ptk). Peale tahkete lülide kasutatakse mehhanismides ka vedelikke (hüdraulilised m-d), gaase
Mördipumbad on tarvitusel ehitusmördi teisalduseks lõdvikuis ja metalltorudes kuni 200 m kaugusele ja 40 m kõrgusele. Mördipump valmistatakse kas otsetoime- varbkolbpumbana või siis diafragmapumbana, kus varbkolb toimib segule töövedeliku kaudu vahekambris. Toodetakse vaba- ja sundtoime-klappidega mördipumpaid. Esimesel juhul töötavad klapid raskusjõudude mõjul, teisel juhul aga avab ja suleb klappe kulissmehhanism. Võrreldes teiste mördipumpadega on ujuklappidega diafragmapumbad töökindlamad ja vastupidavamad, kompaktsed ning nende ekspluatatsioon on lihtne. Kuid neil on suhteliselt väike kasutegur, nendega ei saa pumbata jäiku segusid ning küllalt tihti puruneb kummidiafragama. 89) Betooni tihendamise seadmed Plaatvibraator Plaatvibraator kuulub pinnavibraatorite hulka ning on ette nähtud 20...30 cm paksuse betoonikihi tihendamiseks. Vibraatori täitur on metallplaat mille külge poldidega
annaabi.ee 
