· Seega ei saa olla jõevähi kasv igal pool samasugune Sigimine · Jõevähkide suguküpsus jõuab kätte 34 eluaastal · Sigimine toimub septembrist oktoobrini, mil veetemperatuur on 12 kraadi ringis · Koorumine sõltub tugevasti kliimast ja ka veetemperatuurist, soojema kliimaga aladel võib koorumine toimuda enne varasuve · Emaste viljakus (marjaterade arv) on 200 ringis, millest koorub ainult 70% marjateri Kulinaaria · Jõevähk, eriti tema liha on hinnatud kulinaariatoode · Elusad vähid keedetakse, lakad ja sõrad puhastatakse koortest, pannakse klaaspurki ning peale kallatakse külm keedetud soolvesi, selliselt et soolvesi ulatuks kuni kaaneni · Kõige peale kallatakse kiht oliiviõli või mõnda muud taimeõli · Purk seotakse pealt seapõiega või pärgamentpaberiga ja asetatakse jahedasse ruumi · Enne söömist leotatakse nii hoiustatud vähilakkasid mõni tund külmas vees Vähi püük · Eestis on jõevähi püük lubatud augustikuus
neist on vähearvukas. · Kõige tugevamad populatsioonid on Saaremaal, kus vähikatk varasemalt polnud jõudnud. · Jõevähk asustab vaid reostumata mageveekogusid, nagu ojad, jõed ja järved. Ta eelistab elada hapniku- ja mineraalaineterikastes veekogudes. · Jõevähi toit sõltub elueast. Näiteks esimesel elusuvel toituvad nad peaasjalikult plankteritest. · Jõevähk (eriti tema liha) on hinnatud kulinaariatoode. · Enamik magusat liha paikneb sabas ja sõrgades. · Hooajalist vähki tuleks nautida keetes vähiliha rohke värske tilliga maitsestatud puljongis. 4 · Vähi koorik muutub keetes rohelisest punakaks. Krabi · Krabilised ehk lühihännalised on kümnejalaliste seltsi kuuluvate kõrgemate vähkide rühm.
Ta eelistab elada hapniku- ja mineraalaineterikastes veekogudes. Vähikasvatus Vähikasvatus on levinud eriti Euroopa riikides, sealhulgas Eestis. Sõltuvalt kasutatava veekogu ja asustustiheduse suurusest räägitakse ekstensiivsest, poolintensiivsest ja intensiivsest vähikasvatusest. Neist efektiivseim on poolintensiivne kasvatus. Näiteks poolintensiivse kasvatmisega on võimalik ühelt m2-lt saada 210 vähki. Kulinaaria Jõevähk (eriti tema liha) on hinnatud kulinaariatoode. Vähkide keetmine Elusad vähikehad pestakse hästi läbi, vahetades vett korduvalt. Seejärel pannakse nende elusad kehad leevasse vette kuhu on eelnevalt lisatud soola, tilli ja veidi köömneid. Vesi peab katma vähkide kehad. Vähke keedetakse umbes 1/2 tundi ehk seni kuni vähi lakad lahtilöövad, peale mida tõstetakse keedunõu tulelt ning lastakse keedetud vähikehadel mõnda aega keeduleemes liguneda. Serveeritakse soojalt koos keeduleemega. Kasutatud kirjandus: M.Zilmer, U