Albert II. Loomad kosmoses(5) Ameerikas: · Esimese ahvina jõudis 20. septembril 1951 elusalt maale tagasi Yorick, teise nimega Albert VI. Inimesed kosmoses(1) · Esimene inimene kosmoses oli Juri Gagarin (1961). · 530 inimest 38st riigist on käinud kosmoses. · 24 on lennanud Maa orbiidilt kaugemale. · Kosmos on inimesele eluks kõlbmatu ja vaenulik keskkond. · Kosmosesse ei ole lihtne pääseda. Inimesed kosmoses(2) · Maalt juhitavate kosmosesondide, kulgurite, tehiskaaslaste abil. · Mehitatud kosmoselende Maa orbiidist kaugemale ei ole pärast Apollo programmi ette võetud. · Hiina Rahvuslik Kosmoseadministratsioon on teatanud saata taikonaut Hiina astronaut vahemikus 2025-2030 Kuule. Inimesed kosmoses(3) APOLLO KUU PROGRAMM · 16. juulil 1969 startis. · Neil A. Armstrong, laeva komandör. · Michael Collins, Kuu orbitaalmooduli komandör · Edwin E. Aldrin Jr., Kuu mooduli piloot. Inimesed kosmoses(4) APOLLO KUU PROGRAMM
aasta 12. aprillil 1 tunni ja 48 minutit väldanud lennu kosmoselaeval Vostok 1. Pärast teda on kosmoses käinud pool tuhat inimest: 2013. aasta jaanuari alguse seisuga on kosmoses käinud 530 inimest 38st riigist. Kuid neist vaid 24 on lennanud Maa orbiidilt kaugemale – Apollo programmi raames Kuud külastanud USA astronaudid. Uuemal ajal on tehnika areng teinud võimalikuks ka kosmose uurimise tehniliste abivahenditega – Maalt juhitavate kosmosesondide, kulgurite abil. Juba praegu on neile lisandumas ka robotid. Siiski on Maa enda orbiidil – Rahvusvahelises Kosmosejaamas – pidevalt inimesi. Need on teadlased ja professionaalsed astronaudid, kes viivad läbi erinevaid eksperimente ja töid. Osalt on nende eesmärgiks teha ka tulevased mehitatud kosmoselennud turvalisemateks ning õppida kosmost piisavalt tundma, et selle ohtudega paremini toime tulla. Mehitatud kosmoselende Maa orbiidist kaugemale ei ole pärast
seetõttu, et marsil tegutsevad tuulispasad, tuuletormid- ja keerised, mis aeg-ajalt puhastasid mõlema kulguri pinnast ja päikesepaneele, mis omakorda lubas neil opereerida oodatust kauem. Aastal 2010 peatus Spirit kulguri andmeedastus maaga. SLAID 8 2006. aasta märtsis saatis NASA sondi Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) Marsi orbiidile, mis siis alustas oma vaatlusi planeedist, kaardistades ära Marsi pinnast ja vaadeldes ilmastikku, et leidmaks tulevikuks sobivaid kulgurite maandumispaiku. MRO tegi esimesi pilte Marsi põhjapoolusel aset leidnud lumelaviinist 2008 aastal. SLAID 9 2012. aasta 6. Augustil maandati marsi kulgur Curiosity Gale'i kraatris. See on hetkel suurim ja tehniliselt arenenuim ja võimsaim kulgur, mis on Marsil edukalt maandunud. Selle kiiruseks on 90m tunnis ning kaaluks ligikaudu 900kg. Hetke seisuga on ta Marsil töötanud üle 270 päeva ning eeldatav kulguri eluiga on kaks aastat.
Referaat Marsi uurimine laskumisaparaatide abil Sisukord Sissejuhatus 3 Spirit 4 Sojourner 4 Phoenix Marsile 5 Pathfinder 6 Marsist endast 6 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus Marsil tegutseb praegu kaks NASA kulgurit. Neist esimene, Spirit, laskus sinna 2004. aasta 3. jaanuaril ja teine, Opportunity, kolm nädalat hiljem. Kulgurite tegevusajaks oli esialgu plaanitud ainult kolm kuud, kuid üllatuslikult töötavad nad siiani. Opportunity on liikunud Marsi pinnal ligemale 12 kilomeetrit ja Spirit üle seitsme kilomeetri. Mõlemad kulgurid on Maale saatnud üle 100 000 foto. NASA teadlaste kinnitusel on kulgurid leidnud Marsil tõendeid vee olemasolust. Näiteks avastati hall särav mineraal hematiit, mis Maa peal moodustub vees. Mingit märki elusolenditest või kunagi eksisteerida võinud
annaabi.ee 
