154 Reaktsioonivõrrand näitab vaid reaktsiooni võimalikku tulemust, aga tavaliselt ei toimu reaktsioonid võrrandis näidatud viisil enamasti kulgevad keemilised protsessid mitmes staadiumis kusjuures tekivad vaheühendid, mida võrrand ei peegelda. Reaktsioonivõrrandi piirangutest tulenevalt on reaktsioonide mõistmiseks tarvis lähemalt uurida keemiliste reaktsioonide kulgemist. Keemiliste reaktsioonide kiiruse ja kulgemisviisi uurimine on keemilise kineetika eesmärgiks. 155 Bimolekulaarsed reaktsioonid bimolekulaarsed 2 A saadused A + B saadused NO(g) + O3(g) NO2(g) + O2(g) v = k × CNO × CO3 (II järku) Üheastmelisi bimolekulaarseid reaktsioone nimetatakse teist järku reaktsioonideks. 2NO2(g) 2NO(g) + O2(g) on samuti üheastmeline bimolekulaarne reaktsioon H2(g) + I2(g) 2HI(g) 156
Ühte e-i arvatakse liigid, mis päritolust olenemata on evolutsiooni vältel omandanud ühesuguseid kohastumusi teatavais tingimustes elamiseks. Kõiki organisme võib jaotada e-deks nende oleluskeskkonna (õhk, vesi, muld, teised organismid) järgi. Ühte e-i kuuluvaid taimi iseloomustab eriti ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks kujunenud kohastumuste sarnasus. Loomade e-e eristatakse väliskuju, toiduhankimis. ja kulgemisviisi sarnasuse järgi. Kõige rohkem rakendatakse e-deks liigitamist taimkatte uurimisel. Emigratsioon väljaränne. Emissioon saasteallikast õhkkonda paisatava aine hulk, mõõdetuna massiühikuis ajaühiku kohta. Tehnikas iseloomustatakse e-i ka õhku paisatavate gaaside ruumalaga väljumistemperatuuril. Endeem liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. Vähese leviku põhjus võib olla taksoni noorus või vastupidi, reliktsus.
annaabi.ee 
