tegi aknaraamid, uksetahvlid, mudellauad fassaadikaunistuste jaoks ning platsipoolse suure,kahe poolega paraadukse. Treitud puitdetailid- torni 4 vaasi ja tornilaterna balustrid- valmistas treialmeister H.W.Möhlberg. ehitusel töötasid kaasa kõik linna tuntuimad käsitöölised: klaasijad, pottsepad, maalrid ja metallimeistrid, kokku umbes 30 inimest. Vöötegijameister N.W.Braunschweig kuldas tornivarda tipus asetseva tähe, tuulelipu ja kuuli, kulutades selleks 70 hollandi kuldtukatit. (Raid, 1981) Hoone ehitati haavapuust parvele, ka parve joonise tegi hoone arhitekt. Soise pinnasega linnas ehitati majad traditsiooniliselt nii. Varaklassitsistliku raekoja ja platsi suhe on vastastikku aupaklik. Sümmeetrilise fassaadi, sihvaka barokse kellatorni ning seda rahulikult tasakaalustava kolmnurkrontooniga raekoda asub platsi kitsamas otsaseinas. Raekoja mõju ulatub kuhugi poole platsini. Mida edasi emajõe poole, seda kitsamaks ahaneb plats ja
11 EESTI AJALUGU Kirjutas esimese aabitsa 1684 Piiskopimõisa seminar (koolitas õpetajaid talurahva jaoks, Forseliuse gümnaasiumi vastaspargis) Õpilased: sündis umbes 1670.aastate paiku Ignatsi külas Ignatsi Jaak, kes astus Forseliuse seminari 1684.aastal, Pakri Hansu Jüri. Mõlemad läksid Forseliusega Rootsi Kuninga juurde, kes poiste lugemis- ja laulmisoskuse üle rõõmustas ja kaks kuldtukatit kinkis. Ignatsi Jaak sai hiljem köstriks ja koolmeistriks ja õpetas elu lõpuni talupoegi pälvides koguduse heakskiidu. Esimese naisega oli tal kaks last, teise naise Liisaga oli vähemalt seitse last, kes kõik olid õpetatud targemad lapsed. + 1687 Liivimaa maapäeva otsus igasse kihelkonda kool. Mõisaomanikud aga kõik ei tahtnud talurahva eest raha maksta
annaabi.ee 
