tavaline inimene harva pääseda piki müüri seisid helkivate relvadega vahimehed. Väepealikud, Nebukadnetsari juurde saabunud teiste kuningate saadikud ja Babülooniale alluvate väikeriikide valitsejad ootasid lossis tundide viisi kuningalt vastuvõttu. Lossi ruumide seinad olid kaetud eredate kuldkollaste reljeefidega kaunistatud siniste ja helrsiniste kahhelkividega. Eriti hiilgavalt olid ehitatud seinad vastuvõtturuumis, mille keskel kõrgemal kohal asus Babüloonia kuninga kuldtroon. Kuningas istus oma hiilgaval aujärel pidulikult ja liikumatult, seljas toretsev, kallihinnaline narmasäärega riietus, peas raske kuldkroon ja ümber paljaste tugevate käsivarte massiivsed kuldkäevõrud. Tardunud suursugusesse poosi, meenutas ta jumal Mardukki. Näost näkku oli lihtrahval kuningat peaaegu võimatu näha. Ainult suurtel usupühadel möödus pühasid kujutisi kandev kuningas rahvahulgast preestrite salga keskel, jäädes kaugeks ja ähvardavaks nagu Babüloonia jumalad.
Jumala kuju pole sinna aga püstitatud. Öösiti ei viibi seal ükski inimene, peale ühe kohaliku naise, kelle jumal on kõigi teiste seast välja valinud, nagu babüloonlased räägivad, ja kes on selle pühamu preestrinna. Nad räägivad ka, kuigi mina seda ei usu, et jumal külastab teda templis ja puhkab sealsel asemel. Selles Baabüloni pühamus on allpool ka teine tempel, milles on suur istuva Zeusi (Marduki) kuldkuju ja suur kullast laud ja poodium ning sellel kuldtroon. Nagu babüloonlased räägivad, kulus selle valmistamiseks 80 talenti (u 2100 kg) kulda. Templi ees on kuldne altar. Seal on ka teine suur altar, millel ohverdatakse täiskasvanud loomi. Kuldsel altaril aga tohib ohverdada ainult tallesid ja vasikaid. Suurel altaril põletavad babüloonlased oma igaastastel pidustustel jumala auks 1000 talendi eest viirukit. Kyrose ajal seisis pühamu alal 12 pehys'i kõrgune jumala kuldne kuju