a) investeeringu algata mine (initi oliz a tio n) b) investeeringu kasutamine c) investeeringu (selle objekti) ldpetamine (desinvestment) d) a+b t/a+c f) b+c g) a+b+c 2 Lihtsustamise (elimineerimise) p6him6tetega ei sobi: a) ebaoluliste tegurite kdrvaldamine b) oluliste tegurite uurimine jiirjekorras @ oluliste tegurite k6rvaldamine d) suhtarvude kasutamine 3 Palun tiiitqlingadkavandamise "kuldreeglis" -' seda UdAt l,h-z saab laskuda detailidesse ol"mu virio* ju tildi* ettekuffi sellest, kuhu 4 Finantsplaneerimist eristab finantsarvesfusest eeskiitt see, et a) planeerimisperiood-on iildjuhul liihem kui arvestusperiood b) finantsplaneerimine on suunatud tulevikule, finantsarvestus aga minevikule c) finantsplaneerimine on vabatahtlik (soovitatav), finantsaryestus aga kohustuslik 6)a+b+c z
oleks pakkuda midagi huvitavat, siis on see seotud just moraalsete põhjenduste andmisega (Hare 1981). Argumendi tõeliseks tuumaks on moraali universaliseeritavus ehk üldistatavus. Idee on selles, et kui püütakse moraalselt põhjendada tegusid ja valikuid, tähendab see tingimata seda, et ükskõik mis reegleid, norme ja käske nendes põhjendustes ka mainitaks, sarnastes olukordades sobivad nad ühtmoodi kõikide agentidega. See vana mõte tuleb esile juba Piibli "kuldreeglis", Kanti moraalifilosoofias, hiljem Richard M. Hare'i filosoofias (Hare 1963, 1981) ning loomulikult mujalgi (Singer 1971). Singer kasutab seda universaliseerimispõhimõtet, pidades teda intuitiivselt üldkehtivaks utilitarismi lähtekohana. Ta ütleb lihtsalt, et aktiivseid olendeid puudutavate valikute ja otsuste puhul tuleb silmas pidada nende huve. Igaüks meist püüdleb täiesti loomulikult oma heaolu ja eesmärkide teostumise poole. Need määravad meie huvid
annaabi.ee 
