Kui üks linnuvanematest sel perioodil hukkub, hukkuvad tavaliselt ka järglased või lennuvõimestuvad alakaalulistena. Seepärast ei ole lindude isasel kasulik panna kogu oma energia peamiselt paarumispingutuse peale, nagu teevad seda paljude teiste liikide isased linnuemane üksinda ei suuda nagunii üles kasvatada ühtki järglast. Joonis 9.1 kujutab üht eksperimenti, mis ilmekalt demonstreerib mõlema vanema hoole kriitilist tähtsust kuldnokkadel. Joonise vasakpoolne osa näitab, et kui isasele kuldnokale riputati jala külge raskus, mis oluliselt vähendas tema jõudlust poegade toitmisel, suutis emane seda üksnes veidi kompenseerida. Sama juhtus siis, kui raskus riputati emase külge (joonise parempoolne osa). Isahool esinebki just pesahoidjail, altritsiaalsetel linnuliikidel, kel pojad on koorudes abitud. Paljudel pesahülgajatel ehk prekotsiaalsetel liikidel (pardid, kanalised jt) on seevastu levinud ainult emahool.
levinud näiteks punahirvedel, kus isased võitlevad positsiooni pärast karjas ja tugevamad saavad endale emastest koosneva haaremi. Edutud isased elavad väikeste karjadena või üksikult ja proovivad vahel ka emastega paaruda kui õnnestub see väga harva. Huntidel näiteks esinevad hoopis dominantsed emased, kes votavad suure osa karja sigivusest endale. Teiste emaste pojad, mis sünnivad niigi harva, hukatakse sageli domineeriva emase poolt. Nagu juba eespool mainitud kuldnokkadel, on grupieluviisist saadav kasu sageli eluperiooditi, aastaajati või paiguti erinevad. 50. Hõimuvalik ja egoistlikud geenid? Hõimuvalik on piltlikult öeldes teooria, kus tasub ennast ohverdada lähisugulaste eest. Näiteks kahe venna või kaheksa onupoja eest, kuna venna genoom sisaldab u ½ samu geene ja onupoja genoom 1/8. See teooria tugineb suuresti egoistlike geenide teoorial, mis väidab, et isekas geen ei hooli isendi elust vaid ainuüksi enda suuremast koopiate arvust. Ehk geen
annaabi.ee 
