Tabivere Gümnaasium Referaat Kuldnokk Juhendaja: Eve Aru Koostaja: Raahel Pärtel 6. Kl Tabivere 2008 KULDNOKK Kuldnokk on levinud haudelind kogu Euroopas. Eestis on levinud üle kogu vabariigi, kuigi arvukus on viimase 20 aasta jooksul tugevalt vähenenud. Praegu pesitseb meil 20 000-50 000 paari. Kuldnokk, keda ka kevadekuulutajaks kutsutakse, on musta, metalse läikega sulestiku, kollase noka ja pruunide jalgadega lind. Kehapikkus on 21-23cm, kaal 65-80g. Tasub teada, et kuldnokk liigub maapinnal joostes või astudes. Kuldnokk on lindude seas üks osavaimaid jäljendajaid - ta võib ülitäpselt matkida teiste lindude laulu ja muid loodushääli kana kaagutamisest hobuse hirnumiseni. Kuldnoka pesa kujutab endast korratut kuhja, mis on moodustatud mitmesugustest kõrtest, puulehtedest, karvadest ja muust pehmest materjalist. Munad on mu...
(1927) • "Kotkapoeg" (1932) • "Tuhkur hobune" (1928– • "Reisijad lõppjaamas" 1933) (1934) • "Kolme vaeva tee" (1930) • "Reamees Mattias" (1935) • "Andruksonide suguvõsa" • "Üksiklased" (1935) (1931–1934) • "Esimesed meheteod" • "Vana kaardivägi" (1935) (1936) • "Metsalise rada" (1936) • "Mälestusi laulvast • "Uus inimene" (1938) kuldnokast" (1939) • "Igavesed eestlased" (1937–1940) TEOSED Näidendid Lühiproosakogud • "Viirastused" (1939) • "Elu tsitadellis" (1946) • "Tules ja veres" (1942, • "Võitlus rindejooneta" (1947) Moskva) • "Rooste" (1948) • "Hiiglaste tee" (1944, • "Kaks leeri" (1948) Leningrad) • "Meie elu" (1949) • "Sadam udu taga" (1945)
Pojad Indias ja Lõuna-Hiinas. Eestis on kooruvad tavaliselt paari päeva pärast. musträstas tavaline, kuid väikesearvuline Välimus haudelind, kes elab pigem Lääne-Eestis ja Toit saartel. Musträstas on umbes hallrästa suurune ja kuldnokast suurem must või tumepruun, Musträstas toitub tavaliselt maas, kust Laul võrdlemisi pika sabaga lind. Isalind on otsib lehekõdust igasuguseid putukaid ja süsimusta sulestiku, kollase silmarõnga, limuseid. Suvel ja sügisel ei põlga ka marju Musträsta laul on üks ilusaimaid laule. See kollase noka ja tumepruunide jalgadega. ja pehmeid puuvilju. Musträstad suudavad koosneb flöödihäälsetest kurvapoolsetest
Meie maa lindudest on sellised kuldnokk ja kaaren. Kuldnokk (rahvakeeli ka rästas) on mõnes paigas niisama armas majalind kui pääsuke. Talle pannakse väikesed kastid puude külge, millel on hommikupoolses küljes väike ümmar- gune auk sees. Kuhu kuldnokk on harjunud tulema, sinna ta tuleb. Kevadel on linnu nokk kol- lane kui kuld, kuid talvel tume, suled mustjassinised, valgete ja kollaste otstega ning läigivad nagu hommikune koidupuna. Vanasõnu kuldnokast: 1. Kui kuldnokad tulevad vanakuu põhjas 4. Kui kuldnokal on pojad pesas, siis pida- välja, siis teise kuu vanas põhjas läheb vat põllumehel külv maas olema. talve ära. 5. Kui sügisel mustad rästad enne ärami- 2. Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab nekut põllumeest veel vaatamas käivad koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu. ja oma vanade kohtade juures puude 3
.............................................................................47 LISA 12 Pilt lepast...................................................................................................................48 LISA 13 Pilt pajust...................................................................................................................49 LISA 14 Pilt toomingast...........................................................................................................50 LISA 15 Pilt kuldnokast...........................................................................................................51 LISA 16 Pilt käost....................................................................................................................52 LISA 17 Pilt põldlõokesest......................................................................................................53 LISA 18 Pilt suitsupääsukesest.......................................................................................