Phrixos viis kuninga palee ette, kus jäär muruplatsil puhkas. Temast kiirgas kuldset kuma, mis kuldas üle puud, rohu ja põõsad. Kuningas pidi käega silmi varjama. ´´Jäära ma ohverdan Zeuzile oma päästmise eest,´´ ütles Phrixos, ´´kuldvillaku aga kingin sulle, kuningas.´´ Kuningas tundis haruldase kingituse üle suurt rõõmu. Pärast ohverdamist viis ta kuldse jäära villaku ise hiide, mis oli pühendatud sõjajumal Aresele, ja lõi selle kuldnaeltega hiiglasliku tamme okste külge. Ta palus oma tütart Medeiat, kes tundis hästi nõiakunsti, et see kutsuks maa sügavusest talle kuldvillaku valvaja. Medeia hakkas endamisi nõialoitsusid laulma ja hiide roomas suur draakon, turjal lohemaohari ja suus tuleleegid, kus peale selle vingerdasid kolm mürgist keelt. Lohe mähkis end sõnakuulelikult ümber tamme ja valvas nii päeval kui ööl talle usaldatud aaret. Phrixos jäi kuningas Aietese juurde ja võttis hiljem ühe tema tütre naiseks
kõige kiuste.» Ses toas polnud midagi, mis muidu harilikes tubades leidus: ei pinke, taburette, polsterdatud või kastitaolisi pinke ega neid ilusaid jalgade ja sambakestega pingikesi, mille tükk neli sol'i maksab. Ainult üks väga tore kokkupandav tool oli toas: puuosade punasele taustale olid maalitud roosid, tumepunasest kordova nahast pikkade siidnarmastega iste oli põhja külge kinni löödud hulga kuldnaeltega. üksik tool tunnistas, et ainult ühel inimesel oli ses toas õigus istuda. Tooli kõrval akna juures seisis laud, mida kattis lindudega väljaõmmeldud linik. Laual oli kirjutuslaua garnituur täis tindilaike, mõned pärgamendipoognad, suled ja suur peenelt väljatöötatud hõbekarikas. Vähe eemal seisis kantav ahi ja tumepunasest sametist palvepult, mida elustasid kuld-tupsud. Ja lõpuks võis toa teises otsas näha lihtsat voodit kollasest ja roosakaspunasest damastist kattega ilma
annaabi.ee 
