ja ta kiidab igat töölist. Mutt ja karu töötasid kõige usinamini, vanaisa jätiski nende käpad ja koonu mustaks, kuna pori oli neil aurüü. Vanaisa aga imestas kus on vähk. Vanaisa sai vähi ja haraka peale pahaseks kuna vähk oli vanaisa kohta pahasti öelnud ja harakas ei olnud nõus tööd tegema. Vanaisa määras vähil silmad seljataha ja harakas ei tohtinud Emajõest kunagi janu kustutama, vaid lehtedelt piisku nokkima. Nii valmiski jõesäng ja Vanaisa valas enda kuldkausist vee sisse ja määras tema voolu suuna. See oli Emajõe sündimine ja seda juhtus kaevamisel.
Tööd tema ju teha ei saanud, sest oleks muidu oma valged suled ära määrinud. Vanaisale selline edvistamine ei meeldinud, ning karistuseks muutis ta hilpharaka suled mustaks ning ei lubanud tal jõesängist oma jänu kustutada. Oma ilusat laulu sai ta laulda alles siis, kui teised pimedatel õhtutel magama läksid, või vihma käest varju otsisid. Nüüd mil loomad olid saanud kiidetud ning karistatud, valas Vanaisa jõesängi oma kuldkausist vee ja elustas seda oma hingeõhuga. Nii sündiski Emajõgi. Mulle jäi see muistend kõige paremini meelde, sest puutun Emajõega tihedalt kokku. Teinekord, kui ma Emajõe äärde satun, mõtlen kindlast mutile, mägerile, hundile ja karule, kes kõik kurja vaeva nägid, et Emajõgi valmis saada. Kui ma Emajõe voolavat vett vaatan meenuvad mulle kindlasti Jänes ja rebane, kes üksteist taga ajasid. Soovitan seda absoluutselt kõigil lugeda.
eest endale silmad selja taha. Vanaisa märkab üht hilpharakat oksalt oksale lendamas ja eputamas. Talle ei meeldinud, et too linnuke oli tööle käega löönud, et mitte oma kuldkollast kuube rikkuda ja hõbekarva pükse mustaks teha. Vanaisa otsustas talle karistuseks mustad püksid anda ja jõest joomise keelata, ta sai juua vaid lehtedelt veepiisku. Oma laulu sai see lind ainult siis laulda, kui teised loomad varjule pugesid äikese eest. Jõesäng sai valmis ja vanaisa kallas kuldkausist vee sinna sisse, elustas seda oma hingeõhuga ja määras jooksusuuna.
hõbekarva pükse mustaks teha, - mis sa ise selle kohta ütleksid?" - "Sina riidenarr!" hüüab Vanaisa pahuralt, "siitpeale olgu sul mustad püksid ja karistuseks ei pea sa oma janu kunagi jõest kustutama, vaid lehtedelt veepiisku jooma. Oma lustilist laulu pead sa ainult siis vilistama, kui teised loomad varjule poevad ja läheneva äikese ees hirmu tunnevad." Jõesäng oli nüüd valmis saanud. Vanaisa valas oma kuldkausist vee sinna sisse, elustas seda oma hingeõhuga ja määras tema jooksu suuna. See oli Emajõe tekkimine ja seda juhtus ta kaevamisel.
annaabi.ee 
