Laulatus keskajal Valge laulatuskleit ja pruudiloor tulid kasutusele suhteliselt hiljuti. Üldiselt armastati keskajal erksavärvilisi rõivaid, valget peeti liiga tagasihoidlikuks. XV sajandil kandsid Itaalias mõrsja ja peig karmiinpunast sametit ja atlassi. Leekivpunasesse kleiti rõivastusid pruudid veel kuni XVIII sajandini. XVI sajandil, kui Euroopas domineeris hispaania mood oma süngete toonidega. Pulmariiete suursuguseimaks materjaliks peeti musta põhjaga kuldbrokaati. Järgmisel aastasajal kuulus elegantseima mõrsjarüü au mustale sametkleidile, mille alt paistis välja punasest siidist alusseelik. Alates XVI sajandist hakkas pruudi riietuses, eriti saksa suurnike perekondades, üha sagedamini esinema hõbebrokaati. Selle põhjusel kujunes valge värvus saksa spetsiifiliseks moeks. Mujal Euroopas levis valge pruutkleit alles XVIII sajandi lõpust. Kunagine leinavärvus valge sai süütuse ja puhtuse sümboliks. Pulmariietuse püsivaimaks
'' ''Jah,'' kihistab Anne naerda, ''nagu Alnwicki lossi kummitus.'' Äkki jääb ta ainiti enda ette vaatama. Üle tema põse veereb aeglaselt pisar. ''Ega sa ometi ei nuta, mu aare'' küsib Henry mõistmatult. ''Rõõmust, Henry, ainult... rõõmust.'' Siis lahkub ta kiirustades kuninga kabinetist. Erakordse öörüü eesmärk... Anne tellib endale öörüü ja nimelt täiesti erakordse. Talle tuuakse 32 flaami küünart ( umbes 22m) kuldbrokaati, mille eest maksab kuningas. Sellest valmistatakse lopsakas keep, mille Anne kavatseb tõmmata oma öörüüle peale. Ja siis niinimetatud öörüü ise! Selleks tellib Anne 14 jardi (rohkem kui 26m ) musta atlassi ainult selle rüü tarvis ja veel äärist ja voodrit krae ja lõhiku jaoks. Öörüü ja selle peal kantav 10 tuhande voldi ja slepiga brokaatmantel võetakse koos Anne'i muu ülirikkaliku garderoobiga Prantsusmaareisile kaasa
annaabi.ee 
