Kuni aastani 2004 oli Eesti riigil kuldaktsia Eesti Telekomis. Samal ajal oli TeliaSoneral osalus eesti Telekomis 49 protsenti, ning Eesti riigil vaid natukene üle veerandi. Kuid aastal 1999 sõlmitud aktsionäridevaheline leping ei 13 lubanud enne 2004 aasta maid TeliaSoneral osalust suurendada. Eesti riik ei pidanud seal küll kordagi oma kuldaktsia vetoõigust kasutama, kuid ilma kuldaktsiate oleks TeliaSonera saanud aktsiaid juurde osta, ning oleks saavutanud täieliku kontrolli ettevõtte üle. (18) 2006 aastal käis Eesti riik ja eesti Raudtee AS enamusaktsionäri BRS kohtud seoses Eesti riigi kuldaktsiatega eesti Raudtees. BRS soovis muuta Eesti Raudtee ASi põhikirja nii, et Eesti riik kaotaks õiguste olulistes küsimustes kaasa rääkida. Seoses selle vaidlusega võttis ka Riigikogu
• Teine osa puudutab avaliku korra ja avaliku julgeoleku erandit, mille rakenduses kohaldab kohus juba teiste põhivabaduste juures arutatud lahenemist C-484/93 Svensson ja Gustavsson • Luksemburg andis intressitoetusi ainult laenudele, mis olid võetud tema poolt akrediteeritud pankadest. Kohus leidis, et selline subsideerimine ei ole kooskõlas kapitali vaba liikumise sätetega. liikmesriikide keelatud tegevus • Kohus leidis, et „kuldaktsiate“ keelustamine oli põhjendatud ELTL artikli 63 sõnastusega. • Liikmesriikide meetmed, mis mõjutavad liikmesriigi kodanikku mitte võtma laene teisest liikmesriigist või mitte investeerima teise liikmesriiki sisaldavad endas piirangut kapitali vabale liikumisele. Kapitali vaba liikumise erandid • Kui erandlike asjaolude tõttu kapitali liikumine kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest
annaabi.ee 
