kontserdisaalis Sõjaeelsetel aastatel tutvustas svingmuusikat ansambel Kuldne Seitse Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre https://www.youtube.com/watch? v=WX6Wc3T3piU 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Muusikud raudse eesriide taga 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu Multiinstrumentalist ja orkestrijuht Helmut Aniko 1967.a-l toimus Tallinna Rahvusvaheline Dzässifestival. Kuigi festival oli väga edukas, jäi järg tulemata. Järgmine suur rahvusvaheline jazzifestival toimus alles 1990.a-l. See oli Jazzkaar, mis on ka praegu suurim iga- aastane jazzifestival Eestis Vanim praegu tegutsev jazzifestival on
ansambel Kuldne Seitse Jazzmuusika Eestis Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre YouTube - Helmi - Raimond Valgre (esitab Modern Fox ) 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Jazzmuusika Eestis 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu Multiinstrumentalist ja orkestrijuht Helmut Aniko Jazzmuusika Eestis 1967.a-l toimus Tallinna Rahvusvaheline Džässifestival. Kuigi festival oli väga edukas, jäi järg tulemata. Järgmine suur rahvusvaheline jazzifestival toimus alles 1990.a-l. See oli Jazzkaar, mis on ka praegu suurim iga-aastane jazzifestival
Rockmuusikas edukaimad bändid olid Terminaator ning Smilers, mis tegutsevad ka tänapäeval. Punkmuusikast arenesid välja Vennaskond ning The Tuberkuloited. Hakkasid arenema alternatiivse muusika liikumised, nagu elektrooniline klubimuusika. Jazzmuusika jõudis Eestisse juba 1920. aastal ning esimene ansambel nimega The Murphy Band loodi Tallinnas. Esimene avalik jazz-kontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936. aastal Estonia kontserdisaalis. 1980. aastad olid jazzmuusika kuldaastad, esines jazz-rock Kaseke, mis oli Propelleri järeltulija. Eestis toimuvad ka sellised kontsertid, nagu IDeeJazz, Juu Jääb Muhus, Sõru Jazz, Jõulujazz jpt. Pärimusmuusikas on Eesti muusikalise folkloori kõige ehtsam esindaja regilaul. Tuntuimad ansamblid aastatel 1970 olid Collage ning Kukerpillid. Pärimusmuusika jäi vahepeal tagaplaanile ning aastal 1990 taas elavnes tänu ansamblitele Untsakad ja Väikeste Lõõtspillide Ühing. Eestis
Peale seda, kui ta oli lahkunud ansamblist Mikronid, liitus ta 1973. aastal ansambliga Ornament, millest sai üks hard rocki pioneere Eestis. 1976. aastal pani Graps kokku Magnetic Bandi ja vahetas muusikalist suunda, hakates mängima dzassrocki, milles oli viiteid ka reggae'le ja funk-soul'le. Hiljem hakkas ta Magnetic Bandi nime all mängima metal-rocki. Magnetic Band oli Nõukogude Liidu populaarsemaid raskemuusika bände. 1970.ndad olid Grapsile kuldaastad. 1980-ndad olid tema publikamenu tipp-periood. 1983. aasta sai Magnetic Band esinemiskeelu, mis pani Grapsi moodustama bändi GGG. Selle bändiga esines ta menukalt aastakümnete lõpuni nii Nõukogude Liidus ja Eestis. 1989. aasta kolis Graps Ameerika Ühendriikidesse. Pärast Eesti taasiseseisvumist tuli Graps Eestisse tagasi. 1993. aastal jäi ta Stockholmis vahele anaboolsete steroididega ning ta sattus kaheks kuuks Rootsi vanglasse
annaabi.ee 
