vaesumise. Oli plaan katta terve Nõukogude Venemaa elektriga, toimus sotsialistlik võistlus, mis oli motivatsiooniallikaks, et rohkem tööd teha, palgad olid madalad ning elutingimused tagaplaanil, sunnitöö, toimus normide täitmine, milleks kasutati terrorit. Kollektiviseerimine 1929 aastal alustatud kollektiveerimiskampaaniaga lõpetati seni kestnud Uus Majanduspoliitika. Jõukamatelt talupoegadelt nn kulakutelt võeti maa. Konfiskeeritud vilja said talupojad endale. Moodustati kolhoose, mille peale hakkasid talupojad mässama ja toimus ka massiline kulakute küüditamise töölislaagritesse, mille käigus hukkus u 6 miljonit inimest. Sellele kõigile omakorda järgnesid massilised relvastatud vastuhakud ning toimus ajutine tagasitõmbumine valitsuse poolt. Hiljem jätkati kolhooside loomist. Koos kollektiviseerimisega algas talupoegade põgenemine linnadesse ja suurehitustele
7) alustati suurte näidiskohtuprotsesside pidamist(hirm,alandlikkus) 8) püüti lõplikult hävitada poliitiline opositsioon partei ja valitsusringkondades J.Stalini ja tema poliitilise joone suhtes; 9) kujunes välja erakordne J.Stalini isikukultus.Kogu riik külvati üle tema büstidega Kulaku kui klassi likvideerimine. Keelati maalt linnadesse ja suurehitustele. 1932. a. loodi passisüsteem, mille alusel jäeti talupojad üldse passidest ilma. Kulakutelt konfiskeeriti masinad, ehitused ja seemnevili. Saadeti vanglatesse ja sunnitöölaagritesse. Valitses suur nälg. Kollektiviseerimise käigus oli hukkunud 7-10 miljonit inimest. NÕUKOGUDE RIIGI SISE-JA VÄLISPOLIITILINE OLUKORD 1930. AASTATEL. Administratiiv-käsumajandus. Kõrgetel ametikohtadel olevate ametnike haridustase oli väga madal, tegemist võis olla isegi algharidusega. Terror, hirm, desinformatsioon, riigiasjade salastatus, harimatus ning ajalooliselt väljakujunenud ettekujutus