kasu ja aitasid kaasa toitlussalkade tegevusele. 1918 mais seati sisse, kehtis kuni 1919 a kevadeni, siis toimus mõningane muudatus. Enamlastele oli selgeks saanud, et toitlusdiktatuur häälestab nende vastu kogu Vm külaühiskonna, talurahva asumine valgete liikumise poolele tähendas enamlaste jaoks suhteliselt suurt ohtu. Märtsis kokku tulnud enamlaste kongress otsustas muuta senist põllumaj pol-t. Tuli edendada suhteid külakehvikutega, tuli jätkuvalt terroriseerida kulaklust, allutada toitlusdiktatuurile. Keskmikutega, kes moodustasid tollasest külaühiskonnast 2/3, tuleb suhelda senisest teisiti. Neilt ei tohi vägivaldselt ära võtta kõike nende toodangut, tuleb üritada keskmikega kaubelda. Keskmikud võisid oma toitlustoodangu riiklikult kehtestatud hindadega müüa riigile. Hüperinflatsioon oli raha muutnud väärtusetuks, turg oli tühi, enamasti üritati õiendada arveid tööstuskaupade abil. Väidetavalt olevat uudne poliitika keskmiku suhtes aidanud
Neist enamus ei andnud kvlaiteetset toodangut. Kui aga andsid, siis läksid näiteks traktorid prügimäele, sest neid ei osatud kasutada. II viisaastakul loodi 4500 uut ettevõtet. NL jäi tööstuse kogutoodangu poolest maha ainult USA-st. Väliskaubanduse bilans oli positiivne. Kollektiviseerimise otsus võeti vastu kommunistliku partei XV kongressil 1927. aastal. Selle ajani andsid enamuse NLi viljast kulakud. Kuid neid kolhoosidesse ei võetud. 1929. aastast hakati kulaklust, kui klassi, likvideerima. Külades otsutati, kes on kulakud; neilt võeti kogu vara ära ja pere saadeti siberisse. Alles jäänud taludel tõsteti makse. 1932/1933 - Suur näljahäda. Ka kõige viljakamates ja tähtsamates vilja kasvatus piirkondades. Nälga suri 3-7 miljonit inimest. Võeti vastu "Viie viljapea seadus" - kes korjas kolhoosi niidetud viljapõllult vähemalt viis mahakukkunud viljapead lasti maha. 1932 - Nõukogude Liidus kehtestati passisüsteem
annaabi.ee 
