Loodeosas asub TjanSani mäestiku üks osa. Riigi idaosas asub Suur Hiina tasandik. Riigi põhjaossa jääb ulatuslik Gobi kõrb. Hiina asub peamiselt parasvöötmes ja lähistroopilises kliimavöötmes. Hiinas on peamised loodusvööndid sega-ja lehtmets ning kõrb, põhjaosas ka veidi okasmetsa. Hiina suurim saar on Taiwan (36,008 km2) , kaks pikimat jõge on Huang He (4845 km) ja Jangtse (6300 km), kõrgeim tipp on Mount Everest (8850 m). Tuntuim soolajärv on keskosas asuv Kukunori järv. Naaberriigid on loodest Kasahstan; põhjast Mongoolia ja Venemaa; idast PõhjaKorea; lõunast Vietnam, Laos, Myanmar, Bhutan, Nepal; läänest India, Pakistan, Afganistan, Tadzikistan, Kõrgõzstan.
õnnelikult Tarimi jõe äärde. Sel teekonnal avastas kahe, tuiskliiva alla mattunud muistse linna varemed. Liikudes piki Tarimi jõge edasi ida poole kaardistas ta jõe jooksu kuni Lop-Nori järveni, mille leidis võrreldes vene uurija Przevalski poolt varemini määratud asendiga põhja poole nihkunud olevat. [1] Talvitanud Khotanis, suundus Hedin 1896. aasta juunis üle Tiibeti põhjapoolsete servamäestike Tiibeti kiltmaale. Selle läbis ta lääne-ida suunas Kukunori järveni. Kogu reisi vältel ei unustanud ta ala kaardistamist. Läbis ka Tiibeti idapoolsed ääremaad ja Gobi lõunaosa. 2. märtsil 1897. Aastal jõudis Pekingi [2] ja sealt Siberi kaudu sama aasta mais tagasi kodumaale. [1] Hedin kogus selle esimese eduka uurimisreisiga suure kuulsuse, mida kinnitas rida menukaid ettekandeid Euroopa suurimates teaduslikes keskustes. Õhinaga ostetavate ja loetavate
m.a. Indiast saabunud Nyatritsenpo, kes pani alguse 41 kuninga dünastiale. Tiibeti paremini tuntud ajalugu on 1500 aastat vana. Maa arenes juba 600 aastal eri hõimude poolt valitsetud konföderatsioonist keskse juhtimisega budistlikuks kuningriigiks. Tiibeti riiklik ajalugu algas Yarlungi vürstist ja kuningas Strongtengampon valitsusajast (629-650). See kuningas pani aluse keskusest valitsetavale Suur-Tiibeti riigile, mis lõpuks ulatus välja Ladakhi, Nepaali, Bengali ja Kukunori aladele. Sellel ajal kasmiiris saadikuna toiminud minister Thinmi Sambhota arendas välja Tiibeti tähestiku, mida võib lugeda maa kirjakeele arengu alguseks. Seejärel sai alguse ka budistliku kirjanduse tõlkimine sanskriti keelest ja ehitati Jokhangi tempel. Peaaegu kogu 7- saj oli Tiibet Hiinaga sõjajalal. Tiibetlased vallutasid 763 isegi Tang- dynastia pealinna Xiani. Lähedased kaubanduslikud suhted arenesid Bagdadi kaliifidega, seoses siiditeede jäämisega Tiibeti aladele
annaabi.ee 
