kaitset. Seni on moodustatud metsakuklaste kaitseks Padakõrve ja Akste looduskaitsealad. 2008. aastal esitati taotlus kahe laanekuklase, Haavametsa ja Aravu asurkonna kaitse alla võtmiseks Räpina metskonnas. Kaitset väärivad mitmed teisedki metsakuklaste asurkonnad Eestis. Saastemetallide kõrgenenud kontsentratsioon atmosfääris ja seostuvalt sipelgate toidutaimedes ning röövputukates on esile kutsunud kuklaseasurkondade ja teistegi elukoosluste ulatusliku stressi mitmetes regioonides. Inimkoormus sh intensiivne metsade majandamine ja saastetaseme tõus on viinud mitmetes Põhja- ja Kirde-Eesti piirkondades asuvate metsakuklaste asurkondade väljasuremisele. Intensiivse ja ekstensiivse metsade majandamise tingimustes monokultuursetes ning üheealistes puistutes tehtud ulatuslike lageraiete käigus hääbuvad kuklaseasurkonnad ei suuda taastuda ühe metsapõlve jooksul endisel kujul.
Ühtsuses peitub jõud. Üks kuklane suudab vedada mööda püstloodis seina üles endast 20x raskemat koormat. Metsatulekahju kustutamine. Elukorraldus kuklase pesas ja sipelgate tähtsus metsas: kõrge biomass kahjurikollete allasurujad orgaanika lagundajad ja mulla tekitajad seemnete levitajad metsa uuenemine tolmeldajad bioindikatsioon Sipelgaid: Eestis - 54 liiki Sipelgasillad ja parved. Kuklaseasurkondade hääbumisele viib: Tulundus- ja talumetsade lageraie Saastekoormuse tõus tööstuspiirkondades Intensiivne ja ekstensiivne tulundusmetsade majandamine Sipelgate atraktiivsus turismiobjektina on saanud neile saatuslikuks – huvi nende vastu on põhjustanud massturismi sipelgakaitseala(de) Inimese ja sipelga konflikti lahendus: Intensiivne ja ekstensiivne metsade majandamine asendada säästliku metsamajandusega
annaabi.ee 
