Broca pidas seda pigem pseudoprobleemiks, väites, et enneaegne surm hukkamise läbi hoidis ära aju järk-järgulise kahanemise faasi, mis paljude ausate meeste puhul tingisid pikad haiguseperioodid. (Gould, 2001). 10 Naiste ajud Kõigist eri inimgruppide võrdlusandmetest kõige enam materjale oli Brocal naiste ja meeste ajude kohta. Kuulus Saksa anatoom Carl Vogt kirjutas aastal 1864: „Oma ümara tipu ja vähemarenenud kuklasagaraga meenutab neegri aju meie laste aju, ning oimusagara kühmude poolest meie naiste aju. ...Intellekuaalsete võimete poolest meenutab täiskasvanud neeger last, naist ja seniilset valget meest. ...Mõned hõimud on asutanud teatava organisatsioonilise struktuuriga riike; aga ülejäänute kohta võime me julgelt väita, et kogu nende rass pole ei minevikus ega ka praegu andnud mingit panust inimkonna progressi ega loonud midagi, mis vääriks säilitamist (1864, lk 183-192). (Gould, 2001).
Inimesel võib olla küll võime värve ja kujundeid näha, aga keerulisem info jääb mõistmata, kui mingi piirkond on seal töökorrast ära. Kuulmisinfo ja nägemisinfo integreerumine toetub suurel osal oimusagara piirkondade keskuste tööle. Lisaks on oimusagara protsessis olulised emotsioonide kõrgematasemeline töötlemine (ehkki see toimub ka ajukoore all). Kiirusagar saab sisendeid ka kõikidest teistest sagaratest, aga esmased seosed kuklasagaraga. „mis see on?” süsteemi abil mõistab inimene, mis teda maailmas ümbritseb, aga „kus see on?” info reguleerib seda, kuidas kasutada seda „mis see on”süsteemi ning seega kuidas ruumis asjad suhestuvad ja paiknevad. Kiirusagara protsessid aitavad ette valmistada mõistlikke toiminguid ja reageeringuid. Kiirusagar koos otsmikusagaraga omab prontovarientaalset e tähelepanu suunav info kontrollisüsteemi, mis toimub eelkõige paremal poolkeral
annaabi.ee 
