Umbes kolmandik kodus elavatest eakatest inimestest kukub vähemalt üks kord igal aastal. Tõustes voodist või minnes voodisse, tõustes toolilt või istudes toolile, toas kõndidel, libastudes märjal põrandal (vannitoas, tualettis jne). Kukkumine on eakatele tõsine oht luumurd tekkib 4%-l, muu tõsine vigastus 11%-l. Peale otseste vigastuste on kukkumised seotud niisuguste tervist ja elukvaliteeti mõjutavate tagajargedega, nahu liikuvuse vähenemine kukkumishirmu tõttu, iseseisva toimetuleku vähenemine, depressioon, sotsiaalne isolatsioon. Kukkumisrisk suureneb märgavald kui koos esinevad mitu riskitegurit. Kui vanuril esineb jalgade nõrkus, tasakaaluhäire ja ta kasutab nelja või rohkemat ravimit, siis on tema risk kukkuda vähemalt 1 kord aastas 100%. Kukkumise riskitegureid on võimalik vähendada, kuid siiski pole kindaid tõendeid, et see aitaks oluliselt kukkumisi vähendada. Kehalise võimekuse parandamine,
kaebuste spekter muutub vastavalt vanusegrupile. Nooremate pensionäride hulgas (65a.) on tavalisemad kardiovaskulaarsete haiguste avaldumisnähud ning psühhosomaatilised häired. Eriti naistel on tavalised ka liiges ja lihaskonna vaevused. 75 a. hulgas süvenevad liikumisraskused ja mälu halvenemine. Valu on paljudele igapäevane mure. Hirm, et inimene enam iseseisvalt toime ei tule tekitab masenduse. Eakamatel inimestel süvenevad mäluhäired. Peapööritus ja ebakindlus tekitavad kukkumishirmu. Kui teovõime on juba tunduvalt nõrgenenud ilmuvad mitmed depressiooniga kaasnevad kaebused. HAIGUSTE ESINEMISSAGEDUS Inimene vananedes tõuseb enamiku haigestumissagedus. Selle põhjuseks on mitmed bioloogilised seaduspärasused, millest tähtsamad on kahjulike faktorite hukkumine (veresoonkonna haigused) vastupanuvõime langus (infektsioonihaiguste kaitsemehhanismid) ja mitme ohuteguri üheaegne mõju. (luumurrud, peapöörituse ja osteoporoosi koosmõju tõttu). Kõik
annaabi.ee 
