Seened kasvavad sageli hulgakaupa koos ja võivad moodustada seeneringe. Piksevihmad mõjuvad seente ilmumisele ja kasvule eriti soodsalt. Kukeseen sisaldab vett (9193% kaalust), valke (2,5%; seeduvad inimeses 7080% ulatuses), süsivesikuid glükogeeni ja trehhaloosi (paar protsenti), rasvu (0,4%), kiudaineid, beeta-karoteeni, D- ja B-vitamiini (peamiselt B1, B3). Energiasisaldus 100 g kukeseentes 30 kcal. Kukeseene moodi näeb välja Eestiski kasvav mittesöödav seen kuld-kukeseenik. Neid eristavad kõigepealt värvus: kukeseen on kollakam, kuld-kukeseenik erkoranz, ja kuju: kukeseen on ebakorrapärase, kuld-kukeseenik korrapärase ümmarguse kübaraga. Kuld-kukeseenik on pisut väiksem ja peenema jalaga. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kukeseen
Seened kasvavad sageli hulgakaupa koos ja võivad moodustada seeneringe. Piksevihmad mõjuvad seente ilmumisele ja kasvule eriti soodsalt. Kukeseen sisaldab vett (9193 % kaalust), valke (2,5 %; seeduvad inimeses 7080 % ulatuses), süsivesikuid glükogeeni ja trehhaloosi (paar protsenti), rasvu (0,4 %), kiudaineid, beeta-karoteeni, D- ja B-vitamiini (peamiselt B1, B3). Energiasisaldus 100 g kukeseentes 30 kcal. Kukeseene moodi näeb välja Eestiski kasvav mittesöödav seen kuld-kukeseenik. Neid eristavad kõigepealt värvus: kukeseen on kollakam, kuld-kukeseenik erkoranz, ja kuju: kukeseen on ebakorrapärase, kuld-kukeseenik korrapärase ümmarguse kübaraga. Kuld- kukeseenik on pisut väiksem ja peenema jalaga. Punane kärbseseen(Amanita muscaria) See seen on üks levinumaid seeni Eestis. Punane kärbseseen kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes. Soojemates piirkondades, nagu Hindukusis, Kesk-Ameerikas ja Vahemeremaades kasvab ta mägedes
metsa all kohata. Viljakehad on üleni rebukollased, lehterjad, kübaraserv on sisserullunud ja korrapäratult laineline. Kübara alaküljel on eoslehekesi meenutavad harunenud voldid, mis laskuvad pikalt jalale. Pealt sileda ja mati kübara läbimõõt on 2-12 cm. Jalg on kübarast pisut heledam, seest täis, sile, alt kitsam, 1-3 cm paks ja 4-7cm pikk. Eosed on erekollased ja ellipsikujulised. Harilikule kukeseenele on väga sarnased kahvatu kukeseen ja kuld-kukeseenik, millest esimene erineb heledama valkjaskreemi värvi poolest ja teine mittesöödav seen värvuse ja kübara kuju poolest. Kukeseente kulinaarne levik toimus 18. sajandil, kui seda hakati kasutama Prantsuse palee köögis. Teaduslikult kirjeldas seent esimest korda Rootsi mükoloog ja botaanik Elias Magnus Fries 1821. aastal. Kukeseentel arvatakse olevat mitu head omadust. Näiteks kasvajate vastane mõju, immuunsuse
annaabi.ee 
