kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Põletamisel eraldub õhku suures koguses süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Põlevkivide põletamisel saame lisaks soojusele ka suure koguse jääkaineid. 1000 tonnist põlevkivist moodustab põlev osa umbes 350 tonni, tuhka saame ligikaudu 550 tonni ja niiskust (vett) on selles 100 tonni ringis. Kukersiidist eraldatud kerogeeni kütteväärtus ulatub 8900 kcal/k g, aga põlevkivi keskmine kütteväärtus on 3600 kcal/k g. Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Kaevandamisel ja rikastamisel jääb kasutamata suur hulk lubjakivi, mis kuhjatakse aherainemägedeks. Põlevkivi aheraine ja aherainemäed on siiski süütu tarbimisjääk , ehkki ka see võib aegajalt isesüttida
ning Aidu, Narva ja Sirgala karjääridest. Sirgala karjäär on eriti tuttav Viru Üksik-jalaväe Pataljoni ajateenijatele, kuna selle pataljoni laskelaagrid toimuvad antud kaevanduse territooriumil. [] Eesti põlevkivist 80% kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Umbes 19% põlevkivist läheb termilisse tootmisse. Näiteks Viru Õlitööstus AS-s ja Tamme Auto OÜ-s toodetakse õli. Lisaks toimub Eesti Elektrijaamas õlitootmine õliretordis. Ainult 1% kukersiidist läheb tsemendi tootmisse. Tsemendi tootmine toimub AS Kunda-Nordic Tsement'is. Elektri- ja soojusenergia tootmine Eestis toimub AS Narva elektrijaamades, As Kohtla-Järve Soojus ning AS Sillamäe Soojuselektrijaamas. 96-98% kogu Eesti elektrienergiast saadakse põlevkivist. [] Peale selle kasutatakse põlevkivi väiksemates kogustes kosmeetikatööstuses ning põlevkiviõli saaduseid eksporditakse välismaale. Kukersiidi kasutusjääkidest kasutatakse väiksemal
Küll aga rääkis ta meile loo, kuidas võib-olla avastati põlevkivi. Variant 1 on, et karjapoisid tegid põllul lõket ja avastasid, et kivid põlevad. Ja variant 2 on, et oli üks laisk vanamees, kes tahtis ahju ehitada. Mõtles siis, et tal on siin küllaga selliseid ilusaid pruune kive. Ehitaski ahju valmis. Kui ta ahju tule tegi, võib arvata et ta tuba läks väga soojaks. Samuti rääkis ta meile põlevkivi teisest nimest kukersiidist. Selle sai kivi arvatavasti sellepärast, et avastati ta Kukruselt. Jutu kõrvale näitas geoloog meile ka enda tehtud fotosid. Põhiliselt oli tegu looduspiltidega, osad neist päris kaunid. · Ekskursioonil käisime ka jäänukmäe otsas. Minu pruunid kingad olid hetkega valged, vesi oli coca-cola värvi. · Edasi suundusime Sillamäele, värskete meretuulte linna. Külastasime sealset kultuurikeskust, kuhu oli üles seatud noorte kunstnike näitus
Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti, mille kihid tulevad maa peale Virumaal ja diktüoneemaargilliiti, mille kihte võib näha paekaldas Paldiskist Utriani. Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi tuntud eesti põlevkivi nime all. Parim põlevkivi paikneb Ida-Virumaal ja selle kaevandamisväärne ehk aktiivne varu on 2,2 miljardit tonni. Argilliit on väga madala kütteväärtusega ega sobi põletamiseks. Põlevkivikihind ei koosne puhtast kukersiidist. Kihind, mille paksus on 2,8 m lasub Tallinn-Narva raudtee lähistel 10-20 m ja Alutagusel 50-60 m sügavuses ja koosneb viiest 10-60 cm paksusest põlevkivikihist, mida tähistatakse tähtedega A...F ja nende vahel olevatest kuni 25 cm paksustest pae vahekihitidest. Põlevkivi kütteväärtus on kihiti 7-19 MJ/kg ja sellest toodetava õli saagis 12-33%. Ühel ruutmeetril lasub keskmiselt 3,5 tonni põlevkivi ehk ligikaudu 10 000 kWh potentsiaalset energiat.
Mul läks selle töö peale nii palju aega, et ma ei üllatu kui ma oma surivoodil mõtlen sõnale „kukersiit“. Veidike dramatiseeritud versioon tegelikusest, aga ma tean päris palju põlevkivi kohta. Kuigi mulle valmistas natuke raskusi tundide viisi otsimine ja kirjutamine ja kustutamine ja kirjutamine, ma arvan, et ma tegin korraliku referaadi, aga see on siiski vaid minu arvamus. Kokkuvõttes peaks referaadi sisule ka viitama: seal on kaevandamisest ja energiast ja kukersiidist, diktüoneemaargilliidist palju ei ole. Ma järgmine kord lähen igaks juhuks ekskursioonile. 9 Kasutatud kirjandus Aarna, A. 1989. Põlevkivi. Tallinn: Valgus http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/kogumik/2012/artiklid/KAEVANDAMINE%20JA %20KESKKOND_7.pdf https://www.energia.ee/polevkivi http://geoeducation.info/wp-content/uploads/2011/12/kollektsiooni_lisamaterjal.pdf http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/polevkivi/kaevandamine
annaabi.ee 
