Põlevkiviks nimetatakse kidalise ehitusega savikaid või karbonaadirikkaid õhukeste kildudena kergesti süttivaid kivimeid. Esinevad tavaliselt teistes settekivimite mõne sentimeetri kuni mõni meetri paksuste vahekihtidena. Eestis õpiti põlevkivi tundma Kukruse ümbruses, mille järgi meie põlevkivi nimetatakse kukersiidiks. Välisilmelt on kukersiit kakaopruun, kerge, pehme, hõlpsasti kihtideks lõhenev kivi. Põlevat ainet leidub kukersiidis keskmiselt 50%, kuna ülejäänud koosneb peamiselt karbonaatidest. Orgaanilise aine allikaks on põlevkivis mikroskoopilised vetikad. KVARTSIIT Metafoorne kivim. Kvartsiidid on tekkinud liivakivide moondumisel. Nad on väga kõvad ja vastupidavad murenemisele. Kuulsamaks on Soksa (Karjalas, Onega järve ääres) kvartsiit, mis on hinnatav tumepunase värvuse tõttu. LUBJAKIVI Karbonaatne kivim (settekivim). Tekivad enamasti meredes ja laguunides, harvemini magedates veekogudes
Oluline ekspordiartikkel on aiandusturvas. Eesti tähtsaim maavara on kukersiitpõlevkivi. See on settekivim, mis koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest. Nimetus kukersiit tuleb kunagise Kukruse küla ja mõisa järgi, mille lähistel 1916. aastal kaevandamist alustati. Põlevkivi on tekkinud Ordoviitsiumi ajastul enam kui 450 miljoni aasta eest soojemapoolses madalmeres. Sealt on põlevkivisse jäänud ka mitmeid kivistunud eluvorme. Kukersiidis sisalduv orgaaniline aine, mida on 30-70 %, pärineb teatud liiki sinivetikast. Mõned põlevkivikihid sisaldavad ka teatud hulka õli ja selle alusel on Ida-Virumaal välja kujunenud õlitööstus. ((Kaart: Eesti maavarad ja nende paiknemine. Kaardil märgitud: lubjakivi, dolomiit, tellisesavi, raskestisulav savi, graniit, ehitusliiv, klaasiliiv, tsemendiliiv, kruusliiv, mineraalvesi, meremuda, põlevkivimaardla, Rakvere fosforiidimaardla piir, turvas.)) --- 35
annaabi.ee 
