SUGUKOND: kanarbikulised (Ericaceae) PEREKOND: leesikas (Arctostaphylos) leesikas (Arctostaphylos uva-ursi) PEREKOND: kanarbik (Calluna) kanarbik (Calluna vulgaris) PEREKOND: kail (Ledum) sookail (Ledum palustre) PEREKOND: mustikas (Vaccinium) harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) harilik jõhvikas (Vaccinium oxycoccus) sinikas (Vaccinium uliginosum) pohl (Vaccinium vitis-idaea) SUGUKOND: kukemarjalised (Empetraceae) PEREKOND: kukemari (Empetrum) kukemari (Empetrum nigrum) SUGUKOND: nurmenukulised (Primulaceae) PEREKOND: nurmenukk (Primula) harilik nurmenukk (Primula veris) SUGUKOND: madaralised (Rubiaceae) PEREKOND: madar (Galium) hobumadar (Galium verum) SUGUKOND:siniladvalised (Polemoniaceae) PEREOND:sinilatv (Polemonium) harilik sinilatv (Polemonium caeruleum) SUGUKOND: kassitapulised (Convolvulaceae)
kontpuu liike Selts kanarbikulaadsed – Ericales umbes 20 sugukonda, varem jagati vähemalt nelja seltsi Morfoloogiliselt raske iseloomustada: enamus vahelduvate lihtlehtedega puittaimed, õied varieeruvad, aktinomorfsed ja sügomorfsed, liit- ja lahklehise krooniga (lemm-maltsalised, siniladvalised, eebenipuulised, nurmenukulised, sapotillipuulised, teepõõsalised, kanarbikulised, aktiniidialised, sarratseenialised Sugukond kanarbikulised – Ericaceae Kukemarjalised (Empetraceae), uibulehelised (Pyrolaceae) ja seenlillelised (Monotropaceae) ning rööpkanarbikulised (Australaasia päritolu) kuuluvad nüüd kanarbikuliste hulka, kokku umbes 4000 liiki. Enamuses igihaljad kseromorfsete (erikoidsete) lehtedega puhmastaimed, põõsad ja väikesed puud, eelistavad happelist pinnast tihedalt seotud seensümbiontidega, esineb saprofüüte õis viietine, kroon lahk- v. liitlehine, tolmukaid 10 vili: mari v. kupar Sugukond nurmenukulised – Primulaceae
17 parkimisel ja mõnel pool ka kütteks. Õitsvatest latvadest keedetud teed on tarvitatud rahustava, kuseeritust ergutava, rögalahtistava, põletikuvastase vahen- dina ja sapi- ning neerukividest vabanemiseks. KUKEMARI Empetrum nigrum nime tähendusest: Empetrum (kr.k.) kividel e. kaljul kasvav ja nigrum (lad.k.) - must (vilja värvuse tõttu). Sugukond kukemarjalised. Kasvukoht: rabad, rabametsad, rabapõlendikud, rabastuvad ja kuivad nõmmed. Sageli kasvab koos kanarbikuga. Kukemari on mitmeaastane kahekojaline igihaljas kääbuspõõsas. Kõrgus 15-45 cm, varred on lamavad või tõusvad, rohkete harunevate külgokstega ja sõlmekohtadest juurduvad; seega võib emataime ümber olla rohkem kui meetri laiune kukemarjaring. Lehed väikesed (3-6 mm pikad ja 1- 1,5 mm laiad), kokkurullunud, asetsevad varre suhtes risti ja on läikivalt
annaabi.ee 
