on tallamisõrnad 7 taimekooslust Ka mujal maailmas suuresti sekundaarsed (v.a. taimestunud rannaluidetel); levinud Inglismaal, Põhja-Saksamaal, Lõuna-Skandinaavias; taimestik koosneb peamiselt puhmastaimedest, eriti Calluna vulgaris, Erica tetralix, E. cinerea, Empetrum spp., Vaccinium spp. (taimed igihaljad, väikeste lehtedega, sügaval asuvate õhulõhedega) Natura 2000 süsteemis 2320 – kanarbiku ja kukemarjaga kuivad liivanõmmed 4030 – Euroopa kuivad nõmmed 5130 – kadaka kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel Luhad e. lamminiidud. Millistel tingimustel luhad tekivad ja püsivad, kus nad levivad? • Lamminiidud on perioodiliselt magevee poolt üleujutatavad niidud • Lamminiidud asuvad jõgede, harvemini järvede madalatel tasastel kaldaaladel (lammidel). • Enamus Eesti lamminiite on sekundaarse inimtekkelise päritoluga, eriti
pagurandadel eelkõige sellepärast, et veetõusu aegu laugmadalikule kandunud toit muutub mõõna ajal kergesti kättesaadavaks. See, et Atlandil olenevad tõus ja mõõn eelkõige kuu ja päikese asendist, Läänemerel aga valitseva tuule suunamuutustest, pole risladele oluline. Toituvad Põhjamaised lamminiidud 6450 leeterislad Haversi rannas NõvaOsmussaare hoiualal. Rusked luited kukemarjaga *2140 (esmatähtis elupaigatüüp) Kukemarjanõmm ei paista silma liigirikkusega. Pigem võlub siin just lihtsus. See elupaigatüüp on Euroopas haruldane, mille tõttu peetakse tema kaitset esmatähtsaks
annaabi.ee 
