Riigi iseseisvumisega suurenes kiiresti uue õppekirjanduse väljaandmine. Ühes aines tulid käibele erinevad õpikud. 1924. Aastal moodustas haridusministeerium õpperaamatute komisjoni, mille ülesandeks jäi õpikute retsenseerimise korraldamine ja soovitamine koolidele. Algkooli esimestes klassides hakkas peagi juurduma üldõpetus. Aabitsakursusega seoti kodulugu ja kõlblusõpetus, tundide läbiviimisel võeti aluseks laste kogemuste, elamuste ja huvide maailm. Kukeaabitsa ja ABD-raamatute kõrvale tulid uue sisu ja ülesehitusega aabits- lugemikud. 1920.aastal ilmus M.Nurmiku ,,Eesti kooli esimene lugemik", mille ülesanne oli autori sõnul õpilaste mõtlemise arendamine ja armastuse kasvatamine oma emakeele vastu. Nurmik kirjutas kokku viis lugemikku, neist viimane ilmus aastal 1925 ja kandis pealkirja ,,Viies lugemik". Peagi ilmus veel teisigi õpperaamatuid: 1923.aastal J.Kuulbergi ,,Laste sõber", 1924.aastal V.Tammanni ja A.Rulli ,,Huvitaja" aga ka E
Pärast kaeve kirjeldamist aeti kaeve kinni. 1.2 Sisetööd Sisetöödel kasutati järgmiseid töövahendeid: A4 formaadis kirjapaber, ajalehepaber, papp, 3 kleeplint, liim, käärid, kirjutusvahendid ja arvuti. Kõik kogutud taimed, samblad ja puulehed pandi ajalehepaberi vahele kuivama ja pärast kuivamist kinnitati need kleeplindiga A4 formaadis paberile. ,,Eesti taimede kukeaabitsa" (Kukk 2004) ja ,,90 kodumaist puittaime" (Roht 2011) abil määrati taimed, mida looduses ei õnnestunud tuvastada. Arvuti abil koostati etikettide blanketid, täideti need iga taime kohta ja kleebiti herbaarlehtedele. Proovitüki taimestiku analüüsi koostamisel kasutati ,,Eesti taimede kukeaabitsat" (Kukk 2004), ,,Eesti metsakasvukohatüüpe" (Lõhmus 2004), metsabotaanika õppematerjali (koost. Saarva 2003) ja metsatüpoloogia õppematerjali (koost. Keppart 2002).