c) 1-silbilised sõnad, mille lõpus on täishäälikuühend e diftong nt. mai, kai, hai 3) V a) ik liitega sõnad, AV nt. matslik, piklik, õnnelik, vooruslik, matslik b) 2-silbilised, ne- või s-lõpulised sõnad nt. ümmargune, joonistus, kallistus, kirjutis, proosaline, kirjutis c) AV, kujuvaheldus nt. saar, kaar, seen, keel, meel 4) -id / -sid a) 1-silbilised, pikk vokaal lõpus nt. maa, kuu, puu, öö, essee, suu 5) V / -sid a) AV, kujuvaheldust pole nt. tuuleiil, kiil b) I välde, astmevahelduseta (v.a. e- ja u- lõpulised sõnad) nt. lauljatar, lina, küna, kala, luba 6) -id / V a) 3-silbiline, III välde, ne- või s-lõpuline nt. eestlane, prantsalne, võitlus, õmblus, nõrkus, inglane, viltune, kiirendusvõistlus
Rool roole Ämblik ämblikke Poiss poisse Talvi talvi Maakond maakondi Hetk hetki Latv latvu Väin väinu Sarapikk sarapikke Oma omi Kõrts kõrtse Kujuvaheldus on kaks tüvekuju, üks on vokaalkuju, teine on konsonant ühend. Kujuvaheldust saab määrata ,,a" ja ,,b" tüvist. Laadivaheldus on astmevahelduse liik, kus sõna tugevas astmes on sulghäälik või ,,s" Välte ebavahelduseks nimetatakse reeglipäratut vältevahelduseks. Reeglipärane vältevaheldus on teise ja kolmanda astme vaheldamine. Kui sõna ees on . siis see on kolmanda välte sõna. Käänete kordamine: Käänded: 1. nimetav tark poiss kes? Targad poisid 2. omastav targa poisi, tarkade poiste 3. Osastav tarka poissi, tarku poisse Sisekoha käänded
üks ja seesama morfeem kord kujul saat-, kord kujul saada-, ehkki tema tähendus on sama. Need eri kujud on morfeemivariandid ehk allomorfid. Supletiivne tüvi on tüvekuju, mis pole algvormist reeglipäraselt tuletatav, nt keskvõrdevorm parem sõnast hea. Keeleteaduse haru, mis uurib seda, kuidas sõna tüvi eri sõnavormides varieerub, nimetatakse morfofonoloogiaks. Eesti keele puhul peab see haru kirjeldama mitut liiki tüvevaheldusi (nt astmevaheldust, tüve¬vokaali teisendust ja kujuvaheldust), mis väljendavad grammatilisi tähendusi või kaasnevad vormimoodustusega. Kõigist eesti käänd- ja pöördsõnadest ei moodustata vorme ühtmoodi, vaid need jagunevad erinevate muutuvate sõnade rühmadesse ehk muuttüüpidesse, nt sepp-tüüp, õpik-tüüp ja hein-tüüp. Ühe ja sama sõna eri kujusid, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab, st oma grammatilise tähenduse poolest, nimetatakse sõnavormideks. Näiteks
annaabi.ee 
