seista: seisan 10 Vokaalivaheldus Nimisõnad pesa: pesi põlve: põlvi Omadussõnad suurem: suurim nõrgem: nõrgim 11 Muutumatu tüvega sõnad Käändsõnad kala: kala ilusa: ilusat Pöördsõnad kisada: kisan kirjutada: kirjutan 12 Tüvevahelduse tüübid Käänd ja pöördsõnad muutumatu tüvega sõnad tüvevahelduslikud sõnad astmevahelduslikud sõnad kujuvaheldusega sõnad astmevahelduslikud kujuvaheldusega sõnad 13
vormistik (vv) a, tatar (vv) ü, arhiiv (vv) a, oode (vv) ü, kägu (lv) a, mesi (lv)a, taplus (Av_) 70 Lapselik vv, aadlik vv, perekondlik vv, inimlik vv, kaeblik vv, naiselik vv, usklik vv, sisalik vv, Välte ebavaheldus Välte ebavaheldus on sõnavälte reeglipäratu vaheldumine sõna erinevates vormides. 1. teatud esmavälteliselt nimisõnadel nagu tuli, meri, uni jt, III-välteline osastava ja lühikese sisseütleva vormi. Ka mõnel kujuvaheldusega esmavälteliselt verbil (pesema, tulema) on III-vältelisi vorme: I välde III välde Tuli tuld Pesema pestakse Tulen tulnud Pesa pessa Muda mutta 2. mõned i-välteliste tegusõnadel on da-tegevusnimi ja umbisikulise tegumoe vormid II-vältelised
Mitmuse osastav Linde Kasse Lilli e, kui kahe silbilised a-ga lõppevad sõnad. Näide: uba ube, tuba tube. kass kõrtsis ei käi, siis tulen u (kui on tüve alguses). Näide: marja marju, käia käin. ülejäänud variantidel on i. Eks ämm kodus söö sütt. Näide: pärna pärni. Kujuvaheldus avaldab käändsõnades ainsuse osastavas ja mitmuse omastavas ning pöörsõnade de- tegevusnimes, nud- kesksõnas ja lihtmineviku vormides. Kujuvaheldusega sõnadel lõpeb tüvi neis vormides konsonant, teistes vormides aga (tüve)vokaaliga. Konsonant tüvevarianti kutsutakse tüve konsonantkujuks, vokaallõpulist, on tüvel ainult vokaalkuju. Tüve konsonantkuju leiab, kui eraldada käändsõnadel osastava kääne lõpp -t või -d. Pöörsõnadel tuleb konsonantkuju leidmiseks eraldada nud-keskkõna tunnus. Näide: Käändsõnad Pöördsõnad