Güelli park. Belglane Horta, arhitekt, tegutses põhiliselt belgias. Hector Guimard kujundas pariisi metroosissepääsu. Kasutati tööstuslikku ehitusmaterjali, raudbetooni ja klaasi. Kujutavas kunstis tähendas juugend, püüti looduse jäljendamist muuta dekoratiivsemaks. Pildid olid seotud ruumikujundusega ja jätkama seina pinda. Figuurid läksid tihti üle ornamendiks. Arvestati värvidega, mis sobiksid sisekujundusega. Looduse värve ei kasutatud. Kunstnikud olid sisult sümbolistid ja kujutuselt juugendlikud. Aubrey Beardsley. Austerlane Gustav Klimt, teda peetakse parimaks juugendi näiteks, vaimult sümbolistlik. Rahvusromantism Kunstnikud püüdsid täita rahva ootusi. Rahvuslik kunst sai alguse saksamaalt, kuid levis kiiresti ka põhjamaadesse. Rahvusromantismis ülistatakse kogu rahvust ja tõstetakse edasi saavutusi, aga ka kannatusi. Väljendatakse kollektiivset ideaali. Otsitakse ideid mütoloogiast ja rahvuskangelastest
saj lõpu rootsikeelsel lüürikal pakkuda nimetamisväärseid luuletajaid: Frese, Creutz, Franzen ja Choraeus. Kõik neli siirdusid Rootsi. Creutz kirjutas oma luuletoodangu Stockholmi aastatel, tema luule käsitles erootilisi teemasid ja pastoraalselt stiliseeritud loodust. Oli Põhjamaade rokokooluule tüüpilisim esindaja. Peateos on aleksandriinides kirjutatud ,,Atis ja Camilla" (1761), aine ja rekvisiitide poolest lamburiluule, kangelaste kujutuselt aga eepos, mis kajastab juba ka vararomantika käsitlust tunnete jõust ja õigustatusest inimelus. Lisaks sellele ka mõned pikemad luuletused ,,Suvelaul" ja ,,Daphne". Teene suutis esitada ajastu luulele ja mõttemaailmale omaseid jooni lihtsustatult, säilitades samal ajal isikupärase tooni. Franzen kuulub valgustusaja maailma, vahetu loodustaju ja isiklikum oma meeleolude kujutus. Esimene selgekujuline pihtimuslüürik soome kirjanduses. Luuletused: ,,Inimese nägu", ,,Uus Eeden"