tagajärgi. Lisaks motiveerib inimest tegevuse tulemuslikkus: kui tagajärjed vastavad ootustele/nõudmistele, siis on see omakorda tugevdavaks enesekinnituseks. 3 Mälu mõiste läbi aegade Mälu kui endise kogemuse peegeldus teadvuses on võime omandada, säilitada ja reprodutseerida kogemusi. Vahetu tunnetamise (tajumise) materjal reprodutseeritakse kujutlustena, üldistatud tunnetamise (mõtlemise) materjal aga sõnade ja lausetena. Reprodutseerimine toimub assotsiatsioonide alusel. Aju - mälu asukoht Inimese aju on kõikidest elunditest kõige keerulisem. Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu võimaldab meeles pidada, mis on sinu enda või su sõbra nimi, kus asub su koolimaja, mis juhtus eile tänaval või
informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad (2, lk 33). Jüri Saarma (1977) on kirjutanud, et mälul on võime arendada, säilitada ja reprodutseerida kogemusi ja teadmisi. Iga peaajju jõudev närvierutus jätab seal jälje engrammi, mida on võimalik hiljem teadvuses reprodutseerida. Vahetu tunnetamise materjal reprodutseeritakse kujutlustena helidest, värvidest, esemetest ja olendeist nende füüsiliste omadustega jne. Üldistatud peegelduse (mõtlemise) materjal reprodutseeritakse sõnaliselt. Mälu võtab osa igast psüühilisest protsessist, ilma mäluta ei oleks võimalik inimese psüühiline elu ega psüühika areng. Juba tajumisel on varasema kogemuse jälgede taaselustamine oluline, tänu sellele me tunneme eseme ära funktsionaalse tervikuna. Mõtlemisprotsessis toimub
annaabi.ee 
