kuni viimaseni selgesti "maagilises" reaalsuses. See on tõelus, kus kõik on elav, kõik piirid ületatavad ja kõik seosed võimalikud. Seejuures ei paku Heinsaar oma maailma välja kavala nihestusena, vaid loomuliku ja konkreetse reaalsusena. Pea igas palas leidub viiteid, et kummalised asjad sünnivad Eestis. Näiteks Tartu Supilinnas või Taageperas, mille argireaalsus on tuntav läbi fantaasiamängude. Ja novellis "Esimese eestlase jutustus" jõutakse koguni uue maailma alguse kujutluseni. Nii et kui Heinsaare novelle juba nimetada, siis võiks neid nimetada eestipäraseks maagiliseks realismiks. Aga mis siis Heinsaare lugudes sünnib? Lihtsuse mõttes võiks lood jagada kolme kimpu. Esimese kimbu palades avab pahur vanahärra ukse, mille taga arvab olevat räpase korteri, satub aga suvisesse parki ja muutub tõenäoliselt linnuks. Kummaline linnumetamorfoos toimub ka õunu korjava poisiga. Mees nimega Anselm laguneb tuhandeks liblikaks ja haihtub
Ajalugu uurides on välja tulnud, et muistne egiptlane oli elurõõmus, töökas ja rahuarmastav. Tema iseloomu põhiomadus oli sügav usklikkus. Egiptuse usk oli polüteism. See tähendab, et kummardati mitut jumalat. (Vaga 2004: 9) Heliopolise preestrid lõid legendi hauatagusest elust, mille nad panid kirja ``Surnute raamatu`` pühalikus jutluses. Sellest kujunes välja harjumus siduda kõike ülevat esemetega, salapäraste sõnade ja tseremooniatega, mis viis välja kujutluseni, et inimese hinge surematus sõltuvat tema keha säilivusest. Usuti viimsepäeva kohtusse, kus inimesel tuleb seista Osirise trooni ja neljakümne kahe jumaliku kohtuniku ees, kus räägitakse läbi ta head ja halvad teod ning vastavalt sellele saab ta oma tasu. (Alpatov 1973: 71-74) Egiplastel on väga keeruline arusaam hingest. Kesksel kohal on ka - see on kõiksuse elujõud, inimese kaitsevaim. Ka saadab egiptlasi maises elus, kuid avaldab ennast täielikult
annaabi.ee 
