Luua lugejas pilti Eesti elust, mis, kus toimub ja miks see nii on. Kajastatakse reaalset elu nii meilt kui mujalt. Kollane ja valge meedia on loodud eksisteerima käsikäes. Üks toetab ühte ja teine teist. Olles tasakaalus, kuid mis tänapäeval on kaalukausi kollase meedia kasuks kallutanud. Silmnähtavalt on meelelahutus number üks müügiartikkel maailmas. Traditsioonilised eluviisid surutakse järjest rohkem nurka. Mõtlevaid inimesi jääb üha vähemaks. Kõik on ülesehitatud kujutlevatele mudelitele, mis teenivad kellegi kindlat eesmärki. Kuid kas suudab kunagi tõusta valge meedia tuhast ja panna inimesed mõtlema ja usaldama meediat, seda me hetkel ei tea. Tuleviku avarus on kõike muud kui selge.
mõtlevad, et neil puuduvad spirituaalsed vajadused ning püüdlused. Kuid siin petavad iseend nii patsient kui arst. Isegi kui Freudi ja Adleri teooriad jõuavad palju lähemale neuroosi põhisisule kui ükski varasem meditsiiniline lähenemine, siis nende ainuline tegelemine instinktidega jätab täitmata patsiendi sügavamad spirituaalsed vajadused. Nad on liiga tugevasti seotud 19. sajandi teaduse eeldustega, liiga asised ja nad omistavad liiga vähe väärtust fiktsioonilistele ning kujutlevatele protsessidele. Ühesõnaga - nad ei anna elule piisavalt tähendust. Kuid ainult tähendus on see, mis vabastab." (JUNG1977:330) On kerge näha raskusi, mida koges teoloogia 19. sajandil. Püüdes ajaga kaasas käia oli vältimatu näiteks tekstikriitilise lähenemise kasutuselevõtt Pühakirja suhtes. Siiski ei olnud see ilmselgelt piisav ning ühiskonna ,,valgustatud" osa jaoks muutus üha küsitavamaks teoloogia kui selline, kuna ta objekt ei ole reaalteaduslike meetoditega uuritav