Nad saavad enam infot kätte tekstidest ja suusõnalistest juhistest. Verbaalse mõtlemisega inimesed on aktiivsed, neid mõjutavad enam välised ärritajad, mistõttu nad eelistavad stimuleerivat keskkonda. Keeleõppes tuleks selle tüübi õppijatele pakkuda suhtlusülesandeid, infolüngaga ülesandeid. Teretulnud on tegevuste vaheldumine. Nende jaoks on sobiv mitmesugustel tugisignaalidel (märgid, pildid, skeemid) põhinev tekstiloome. KUJUTLEJA Info põhjal kujunevad neil põhiliselt pildilised assotsiatsioonid. Nad jätavad kergemini meelde pilte, jooniseid, diagramme, graafikuid, demonstratsioone. Visuaalse mõtlemisega inimesed on passiivsemad, nad alluvad enam sisemistele kujutluspiltidele ning eelistavad staatilisemat keskkonda. Keeleõppes sobib selle tüübi puhul kasutada mõtteskeemide loomist, kirjeldusi, tegevuste mitmekesisusega ei tohiks üle pakkuda. Tihti võib kujutlejate leksika olla rikas ja emotsionaalne
põnevile ajab. Inimesed vajavad elus võitlust ja olukordi, kus peavad pingutama, nii pea, kui kõik muutub lihtsalt kättesaadavaks, kaovad asjade väärtused. Suured jõupingutused aga inspireerivad inimesi. 2. Kuidas suhtub James ,,tavaliste inimeste tavalisse elusse"? James leiab, et ta pole märganud tavaliste inimeste kangelaslikkust, tavaliste inimeste tavalist elu oli ta jälginud otsekui kauge kõrvaltvaatajana. Kangelaslikkust oli ta suutnud kujutleja üksnes sellisena nagu seiklusromaanides kirjeldatakse. Tegelikult oli too kangelaslikkus seisnud tema ees iga päev - rasket tööd rügavates lihtinimestes; inimestes, kes töötasid kaubarongidel, laevatekkidel, kaevandustest jne. Niipea, kui James seda mõistis, täitis teda enneolematu sümpaatialaine tavaliste inimeste tavalise elu vastu. 3. Mida peab James ,,sisemisteks ideaalideks"? Niisugused ideaalid teiste inimeste elus
annaabi.ee 
