(hajutavad valgust). 7. ← kiirte käik läätses. 8. Läätse valem: 1 / f = 1 / a + 1 / k 9. Läätse suurendus: S = k / a 10. Dispersioon on nähtus, mis näitab valguse lainepikkuse ja murdumisnäitaja seost. (Lisaks ↓) 1. Dioptria (ehk läätse optiline tugevus) valem: D = 1 / f (1/m dptr) 2. K / eseme kõrgus = kujutise kõrgus 3. F = a*k / a+k 4. Kui kujutisekaugus k on negatiivne, siis on tegemist näiva kujutisega, kui k on positiivne, siis on tegemist tõelise kujutisega.
18. läätse optiline tugevus on fookuskauguse pöördväärtus, 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m 19. tõelist kujutis on võimalik ekraanile tekitada, näivat ei ole 20. kujutise konstrueerimine on kujutise asukohha leidmine eseme asukoha ja läätse fookuse abil 21. koondava läätse korral on läätse valem 1/a+1/k=1/f, kui on tegemist näiva kujutisega, siis on kujutisekaugus k negatiivne 22. hajutava läätse korral on läätse valem 1/a-1/k=-1/f 23. joonsuurus s näitab, mitu korda erinevad kujutise mõõtmed eseme vastavatest mõõtmistest, kusjuures s=k/a 24. luup on koondav lääts, mis annab esemest näiva päripidise suurendatud kujutise 1/f=1/a+1/k D=1/f S=|k|/|a| f-fookuskaugus, a-eseme kaugus läätsest, k-kujutise kaugus läätsest. NB hajutaval läätsel
keskpunkti vahelise kauguse ehk kujutisekauguse k ja läätse fookuskauguse f.
1a+1k=1f Saadud valemit nimetataksegi läätse valemiks. Sellisel kujul on
valem õige tõelise kujutise korral. 1a-1k=-1f1a-1k=-1f Selline on valemi kuju
nõgusläätse jaoks. Läätse valem lubab teha järeldusi kujutise asukoha
kohta olenevalt eseme asukohast.
Kuna nii a kui f on positiivsed ja a
Kui esemele aparaadiga veelgi läheneda ning samal ajal kujutisekaugust suurendada, saabub teatud momendil seis, kus ese ja tema optiline kujutis on võrdse suurusega. Siis asuvad nad mõlemad objektiivist ühesugusel kaugusel, mis on võrdne kahekordse fookuskaugusega. Kui objektiivi väljalüket veelgi suurendada, muutuvad kujutise mõõtmed negatiivil suuremaks eseme tegelikest mõõtmetest. Eseme kaugus on sellisel juhul fookuskauguse ja kahekordse fookuskauguse vahemikus, kujutisekaugus on aga suurem kahekordsest fookuskaugusest. Sügavus teravus on esemeruumi kahe tasandi vahemaa, mida mõõdetakse piki võtteobjektiivi optilist telge ja mille ulatuses esemed kujutavad fotomaterjali valgustundlikul kihil küllalt teravalt. Pildistamisel võivad tekkida erinevad olukorrad, mõnikord on vajalik, et nii esiplaan, põhimotiiv kui ka taust kõik mis on, ühesõnaga kõik mis on pildil oleks nõelterav. Esineda
annaabi.ee 
