Võimalik, et suures osas säilis ka endine halduskorraldus ning isegi sõjaline organisatsioon, millele võiks osutada mõnede muinaslinnuste, nagu näiteks Varbola ja Lohu Harjumaal ning Pada ja Purtse Virumaal, kasutusel püsimine võib-olla isegi kuni Jüriöö ülestõusuni. Muistsed uskumused ja vahekorrad kirikuga Muinaseestlaste usundist tervikliku pildi saamist raskendab allikate nappus. Suures osas näib muistne rahvausund olevat põhinenud mitmesugustel animistlikel kujutelmadel, kus inimeste ja nii elus kui ka surnud looduse vahel puudus kindel piir. Ajal, mil peamiseks elatusalaks muutus maaviljelus, kujunes välja mitmesuguste kaitsehaldjate ning väikejumalate kultus, mida võib seostada indogermaani rahvaste kasvava mõjuga. Kultuslikud toimingud olid seotud põllutööde ja karjahoidmisega, aga ka koduga. Läti Henriku teadetest nähtub, et pühaks peeti hiiesalusid ja mägesid, paljud kohanimed ja
Nt: vb me peame selleks midagi tegema, et järgmine aasta ka ikka tuleks(rituaalid). Maiad ei hakanud hispaania konkistadooridele võib-olla sp vastu, et tolteegid olid seda juba varem teinud. Sündmused, mis on kunagi olnud, tulevad tagasi (13 aastat tsitaadis). Lucien Levy-Bruhl ,,Primitiivne mõtlemine" (1930): · Kollektiivsed kujutemad antakse kultuuri kaudu kaasa ja me kasutame neid kogu aeg. Eriti kollekriivsed on religioossed vaated ja kujutelmad. · Kollektiivsetel kujutelmadel on omad seaduspärasused. Usutakse salapärastesse jõudusesse ja nendega suhtlemisse. Loomulikku ja üleloomulikku ei eritata. Primitiivne inimene ei otsi selgitusi ümbritseva tegelikkuse nähtusele, sest neid nähtusi ei võta ta puhtal kujul, vaid terve kompleksiga, mis sisaldab kujutelmi salapärastest jõududest, asjade maagilistest omadustest. Maailm on kompleksne. Näiteid on palju: 1)Inimese nime teades on võimalik teda mõjutada
annaabi.ee 
