m.a. Egeuse mere saartel. Keskusteks olid Kreeta saared ja Peloponnesose poolsaar ning Küklaadide saarterühm, mis oli Kreeta saarte ja Mandri-Kreeka vahel. (1) Kujunes neoliitikumi- ja vase-kiviaegseist algeist pronksiaja kultuuriks ning avaldas mõju ka väljaspool Egeuse mere piirkonda. Näiteks Egiptuses, Süürias ja Palestiinas. (3) Kreeka-Mükeene kunsti õitseajaks loetakse 2000-1250 aastat e.m.a. Egeuse kunst jaguneb ehituskunstiks, tarbekunstiks ja kujutatavaks kunstiks.(3) Kreeta-Mükeene kultuur hõlmab III ja II aastatuhandel e.m.a. Kreetal arenenud Minose kultuuri, mis alates 16.sajandist e.m.a. avaldas tugevat mõju kultuuri arengule Kreeka mandrialal, ja sellest mõjutatud Mükeene kultuuri, milles keskused olid Kreeka emamaal. Hoolimata tihedatest suhetest teiste kultuuridega, eriti Lähis-Idaga, säilitas Kreeta-Mükeene oma iseseisvuse. (4) Kreeta ja Mükeene paleed ning linnad kajastasid poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist
ning meetodeid. Kaardi põhiline ülesanne on informatsiooni talletamine ning selle edasiandmine kaardi kasutajale. Lisaks veel õppevahend, praktiline töövahend ning maailmavaate kujundaja. (Mill, 2010) Antud referaat on pühendatud ühele teemakaardile – vookaardile ja selle kasutamisele erinevates valdkondades. Voo- ehk liikumiskaardid on teemakaardid, millega on võimalik edasi kanda liikumist. Kujutatavaks objektiks on mingi nähtuse kohavahetus ja/või liikumine ühest punktist või piirkonnast teise. Kujutusvahendiks on liikumist ehk voogusid kirjeldavad jooned, millega saab ka väljendada liikumise suunda, tähtsust, suurust jne. 1. MILLIST INFORMATSIOONI SAAB ESITADA VOOKAARTIDEGA „Kartograafid on väga pikalt kasutanud vookaarte, et edastada objektide liikumist ühest kohast teise, nagu näiteks inimeste liikumine, toodete/kaupade liikumine jne (Phan, 2005)“.
annaabi.ee 
