Pallas ja aastast EKKKÜ liige, Eesti Kujurite Keskühingu asutajaid aastal ja Eesti Kunstnike Liidu liige • Anton Lembit Soans (1885 –1966) oli • Nõukogude võimude käsul lammutati sammas 23. septembril 1940. aastal kogu koolirahva silme all • Õpilasi hoidsid tagasi monumendi kaitsele tormast lukku keeratud kooliuksed • Hiljem austati leianseisakuga äraviidud monumendi asukohta • Esialgne kavand nägi ette keskse kuju kõrvale veel kaht kuju, mis kujutanuks kaht surmavalt haavatud sõdurpoissi • Kolmest kujust valmis vaid keskmine • Kuju modell oli Nikolai Matvejev, viimistlemisel Harry Neumanskraft • Pärast selle taaspüstitamist 1941. aastal hävitati see 1948. aastal • 1993. aastal taastasid skulptor Vambola Mets ja arhitekt Rein Heiduk monumendi algsete kavandite
lootosõie kujuliste kapiteelidega sambaid. Luksori templi kavatises ilmnes selgesti, vaatamata tema rõhutatud korrapärasusele ja sümmeetriale, egiptuse arhitektuuri lähtumine loodusest - 13 põhimõte, mis pärines suurte püramiidide - kunstlike mägede ajast. Templi loomise lähtepunktiks oli Niilus - preestrite protsessioon kujutanuks nagu Niiluse voogusid, nende tee aga kulges sammaste, st. palmide, papüüruse ja lootosevarte vahel. Niiluse oru kaljuseid pervi võisid kehastada püloonid. Nii või teisiti - arhitekt Amenhotepi rajatud Luksori templist sai selge eeskuju kõigile Uue riigi ajal ehitatud templitele. Suurt tähelepanu pöörati Uue riigi I poolel ka haudehitistele, siingi kujunesid üheks tähtsamaks komponendiks sambad. Hauakamber paiknes tavaliselt kaljumassiivi sügavuses,
annaabi.ee 
