vastava käelise tegevuse. Selliseid näiteid võiks veel tuua. Seaduserikkumine ei ole ―väga tõsine‖ kui seda ikkagi teha, näiteks töövihikus? Õppesisu deduktiivsemaks muutmine saab toimuda vaid millegi arvel. Selle töö kontekstis on disainitemaatika suur maht ja katteviimistluse väga detailne käsitlemine küsimusitekitav. Disainiteemad hõlmamad seejuures enam kui poole Kujustamise ja tehnikaloomingu temaatikast? Nimistus on näiteks: ―Kompositsioon‖, ―Frontaalsus, mahulisus, ruumilisus, rütm…‖ Siinkohal on alust võrdlemisel, et näiteks sellised kujustamise /üld/mõisted nagu: ergonoomika, tugevus(arvutus), vastupidavus, aero – ja hüdrodünaamilisus on põhikooli lõpetajale sisutud? -10- 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest Joh
Mikroprotsessorid koondamist nimetuse E l e k t r o o n i k a alla, liites sellega vastava käelise tegevuse. Selliseid näiteid võiks veel tuua. Seaduserikkumine ei ole väga tõsine kui seda ikkagi teha, näiteks töövihikus? Õppesisu deduktiivsemaks muutmine saab toimuda vaid millegi arvel. Selle töö kontekstis on disainitemaatika suur maht ja katteviimistluse väga detailne käsitlemine küsimusitekitav. Disainiteemad hõlmamad seejuures enam kui poole Kujustamise ja tehnikaloomingu temaatikast? Nimistus on näiteks: Kompositsioon, Frontaalsus, mahulisus, ruumilisus, rütm... Siinkohal on alust võrdlemisel, et näiteks sellised kujustamise /üld/mõisted nagu: ergonoomika, tugevus(arvutus), vastupidavus, aero ja hüdrodünaamilisus on põhikooli lõpetajale sisutud? -10- 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest Joh. Käis eristas õpilaste sisemist iseseisvust välisest
Luuakse pilt ja keskendutakse sellele. Selline on meditatsioon objektiga (3.). Kolmas liik on kujustamine. See tähendab mandala või jumaluse üle mediteerimist. Jumalus ei eksisteeri füüsiliselt, vaid jumaluse füüsiline vorm kujustatakse täielikult enda ette ja siis püütakse kujustatuga suhelda. Või kujustatakse ennast Tara või Avalokitesvarana. Siis mõeldakse, et ma olen. Tara või ma olen Avalokitesvara. Selline on kujustamise meditatsioon. Tegelikult pole asja olemas, aga kujustatakse, et seal miski on. Tasapisi luuakse see oma vaimse jõuga. Teatud ajaks saab enda ümber luua mandala. Sellised on kolm peamist meditatsiooniliiki (3.). Kõik need liigid saab omakorda jagada kahte põhikategooriasse. Üks on olemuselt keskenduv ja teine analüüsiv. Keskenduvas meditatsioonis on meel alati keskendunud ühele objektile ning ei analüüsi, ei väitle, ei pea dialoogi, ei ratsionaliseeri.