Margarete juhtimisel Kalmari uniooniks. andameid ja kandma teokoormusi. Kandevõimet harivad, ehk siis sunnismaisus. Varem võisid 15.sajandil püüdis Taani ikka ja jälle Liivimaa mõõdeti andramaades. Peremehi nimeati kohalike valitsejate vastuolusid öra kasutades mõne siseasjadesse sekkuda. Vana vaenlase Leeduga üksjalgadeks. teise aadliku maale elama asuda, lootes seal kujunsid 15.sajandil heanaaberlikud suhted. Hiljem Maavabad olid vallutusperioodi ülikute paremaid elutingimusi. Nüüd sõlmiti kokkulepped, Moskva, Novgorodi ja Pihkva ühendatud rüüsteretk järeltulijad. Vabastas koormistest, isiklikult vabad. mis kohustasid ilma loata oma isanda juurst Lõuna-Eestisse. Liit Leeduga ja Venemaa vastu Pidid maad ise harima. pagenud talupoegi välja andma. Talupoegadelt sõtta
Nendes piirkondades oli regulaarne üleujutus,viljakas pinnas ja niistussüsteemis,tänu millele asutus seal piirkonnas tihenes. 2.Egiptuse religioon ja kultuur-Egiptuse religioon kujunes mitmete hõimude ühendamise teel,siis tõi iga hõim kaasa oma jumalad.Igahõimupiirkond austas oma püha looma, mis oli seotud selle piirkonna jumalaga. Nii kujutatigi jumalaid kas selle loomana või loominimesena.Tähtsaim jumal oli Amon-Ra. Alle ehitati templeid obeliskidega,päikese sümbolitega. Kujunsid üleegiptuselised jumalate ja pühade loomade austamise süsteemid. Kultuur-Egiptuses kujunes IV ja III a.tuhande vahetusel eKr.kiri. Kiri oli kirjamärkidenae. Hieroklüüfid mida joonistati papüürusele. Õpit templite kõrval asuates koolides preestrite järelvalve all,mis kestis aastaid. Haridus tähendas kirjutajaseisusesse või preesterkonda pääsemist.Kirjaoskus oli privileeg.Teadus-Võeti kasutusele päikesekalender. Arenenud oli arstiteadus ja Geomeetria
Paljud asjad, mida enne nim riikideks, muudeti chiefdomideks. Chervis?? oma dok töös 1970 -ndatel kirjeldas Kreeta losside teket kui ümberjaotamise tulemit. Väiksed orud, kus on looduslikud erinevused, ühes kohas saab kasvatada ühtesid teises kohgas teisi asju. 3000 a ekr siis kui sai alguse viinamarja- ja oliivi kasvatus tekkis vajadus hakata toodangut ümber jagada. Tunnistust sellest peavad andam leitud pitsatid jne. Sealt siis kujunsid pealikud ja teise aastattuhande alguses Kreeta lossriigid. Olemas suured varasalve, lossid jne. Kogutakse kokku ja jagatakse laiali. Jutu point selles, et see ümberjaotamise jutt tõsteti arheoloogiliselt tõestatavasse konteksti. Peagi tekkis punt, kes pole nõus, et peamine oli ümberjaotamine nt Carneiro. Tekkis paljudest küladest kokku pandud ühiskond, mille tekitas chiefdom. Riik kujunes siis kui kujunes kolmeastmeline, aga see pole põhimõtteline murrang(selleks oli
annaabi.ee 
