Revolutsiooniliste üliõpilaste kaudu hankis ta vastavat kirjandust ja korraldas enda pool koduseid vestlusõhtuid. Lisaks koolinoortele tõmmati koostööle koolinoori, löödi kaasa seltsielus, esineti kõnekoosolekutel, kirjastati sotsiaal-poliitilisi probleeme valgustavaid trükiseid. Ring lagunes alles uue sajandi alguses seoses mitmete osalejate koondumisega Tallinnas ilmuva ,,Teataja" ümber. 1903 kutsuti Martna kujunevasse ,,töölislinna," et aidata kaasa sotsialismi levikule proletariaadi hulgas. Mihkel Martna likvideeris oma ettevõttes Tartus ja sai ,,Teatajat" trükkiva trükikoja omanikuks. Martna tähetund saabus 1905. aastal revolutsiooni päevil, mil Tallinna tööliskond muutus marksistlike ideede kasvualaks ja väikestest haritlaste ringidest kasvas välja tolle aja mõjukaim poliitiline liikumine. Seejuures jäi Martna
Taani kuningas. Tallinna linnuses asus tema asehaldur. Tallinnas asus ka piiskop kellel oli vaimulik võim. Taani vägedes palju sakslasi, kellele teenistuse eest läänistati maid. Vormiliselt olid nad Taani kuninga vasallid, kes kuningavõimust eriti ei hoolinud ja kuningal oli raskusi maa valitsemisega. Algul anti lään (maavaldus) ainult teenistuse ajaks, hiljem muutus see päritavaks. Ka osa eesti vanemaid (eriti Järvamaalt) lülitusid vasallina kujunevasse läänisüsteemi. Hiljem saksastusid (Maydellid) Rõhumise suurenedes, ja lepinguliste õiguste rikkumisega (omandiõigus jm.) seoses on eestlased käinud isegi paavsti ja Saksa keisri ees, mõlemad on andnud kaitsekirju eestlastele. Pärast vallutamist jagati eesti ala vallutajate vahel. Võõrvõimu esimestel sajanditel säilis veel palju eestlaste muistseid vabadusi ja õigusi. Alistumisel sõlmiti lepingud. Tingimused olid maakonniti
annaabi.ee 
