olukorda.par par Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai valgustajate vasakpoolse suuna suurima esindaja Jean-par par Jacques Rousseau 'f5petusest jakobiinide ametlik ideoloogia. Jakobiinid kaotasid oma diktatuuri ajal par par feodaalkohuse, mis t'e4hendas talupoegadele eraomandit, ja Rousseau arvates 'fchiskondliku korrapar par alus. par par Charles Montesquieu seisukohad raamatust "Seaduste vaim" on aluseks paljude riigikordadepar par kujunemistel. Ameerika riigiv'f5imu 'fclesehitusel v'f5eti aluseks Montesquieu v'f5imude lahususe par par teooria. 1789. aastal kehtima hakkanud uue konstitutsiooni kohaselt sai seadusandliku v'f5imu par par Kongress, t'e4idesaatev v'f5im kuulus presidendile ja kohtuv'f5imu k'f5rgeimaks organiks m'e4'e4rati par par 'dclemkohus. Prantsuse valgustaja Rousseau vaateid j'e4rgis ka 'fcks Ameerika presidentidest, Thomaspar par Jefferson, kes pooldas ka rahva suver'e4niteedi ideid. par
eelmise ja järgmise mõttega seotud mõttekäik V. Tänapäevased töömeetodid Õe rakendamisel mandri-euroopaliku ja common law kui mõtlemisviiside lähenemise tingimustes Õe rakendamine seostub eelkõige subsumeerimisega, loogilise skeemiga, kuid sellest piisab üha vähem. Tänapäeval on vaja korrastatud Õmõtlemist enam, kui varem. Jutt on eelkõige õ printsiipidest ja dogmaatikast kui meetoditest hinnangute kujunemistel – argumenteerimistel. Nii õ dogmaatika kui ka printsiibid kuuluvad nende instrumentide hulka, mis tänapäeval töötavad käsikäes ja peavad olema igapäevased meetodid ühendandes Se Õe traditsioonil ja common-law traditsioonil. Selline uus kvaliteet tähendab õ rakendaja mänguruumi laienemist. Tegu on Õe rakendaja astumisega Õpoliitika protsessi. Õ poliitika kuulub olemuslikult õ rakendava tegevuse juurde, aga see väljub juba päris selgelt S-Õe traditsioonist